põhjustanud eluvaled jäävad kõigest hoolimata hõõguma. Loomulikult võib see võtta ka teise pöördu kui vanemad tajuvad, et on teinud lapsele ülekohut ning seepärast paluvad ise lapselt andeks. See peab toimuma siiralt oma vigu mõistvalt ja tunnistades ning mitte ennast liiga kaitstes ega õigustades. Andekspalumine peab sisaldama vähemalt mõningast alandlikkust. Mõningatel juhtudel võib viha emotsioonide tõttu suhe vanematega sootuks katkeda seda nimetatakse konfrontatsiooniks. Niin võtab täiskasvanud laps jutuks oma lapsepõlve ja räägib kõigist kannatustest, mis on talle 17 lapsepõlves osaks saanud. See võib toimuda ka karjudes, ning oleneb sellest kui hästi vanemad kriitilist suhtumist taluvad. Sellisest käitumisest saab täiskasvanud laps siiski rahu kuna ta saab kõik südamelt ära rääkida, mis tal öelda on. Sageli viib selline
tõendiallikaid pidevalt ja aktiivselt kontrolliva tegevuse tulemina. Eeskätt just isikuliste tõendite uurimisel (just ristküsitluses) avaldub kohtu neutraalsem roll. Ühtlasi tagab ristküsitlus süüdistatava tõhusama kaitse sel teel, et kaitsjal on teisesküsitlusel võimalus süüstava tunnistaja või kannatanu ütluste usaldusväärsust kontrollida. Ristküsitluse kaudu on süüdistataval ja tema kaitsjal võimalus tõhusaks konfrontatsiooniks süüstava tunnistajaga või kannatanuga. Küsitlejad ristküsitlusel on kohtumenetluse pooled. Kohtumenetluse võistlevuse aspektist väärib esiletõstmist see, et tunnistaja ja kannatanu ristküsitlemise ajal ei või kohus ülekuulatavat küsitleda. Ristküsitlus toimub tõendina kasutatavate ütluste saamine kohtus põhiliselt kohtumenetluse poolte ühise ja teineteise tõendiallikaid pidevalt ja aktiivselt kontrolliva tegevuse tulemina.