probleemideni. Rollikäitumine on sügavalt üldinimlik nähtus. Me kõik täidame erinevaid rolle, millega vähem või rohkem samastume. Nii nagu suhtlemises üldse, täidavad inimesed ka konfliktis kindlaid rolle. Piltlikult võib öelda, et igas tülis on igal tülitsejal oma osa. Rollikäitumist konfliktsituatsioonis on võimalik kirjeldada kolme märksõna kaudu: taaskogemine, klammerdumine ja konfliktirollid. Konflikti lahendamise seisukohast on oluline, et osapooled suudavad mõista teise osapoole rolle. Taaskogemine tähendab seda, et konfliktis õpivad inimesed kasutama kindlaid rolle. Kahtlustaja, ründaja, kannataja ja põgeneja on tavaliselt ühed ja samad inimesed, kelle käitumisviis on välja kujunenud ja seega etteaimatav. Kui aga mingil põhjusel toimub rollimuutus, paiskub senine konflikti struktuur segamini, mis võib luua lootuse leppimiseks või tekitada teises osapooles segaduse.
Rollikäitumist konfliktisituatsioonis on võimalik kirjeldada kolme märksõna kaudu: · taaskogemine tähendab seda, et konfliktis õpivad inimesed kasutama nii osapoole sees kui ka osapoolte vahel kindlaid rolle 16 · klammerdumine tähendab kõigis konfliktides ühe käitumise omaksvõtmist · konfliktirollid see tähendab, et konfliti käigus võivad esineda erinevad kindlapiirilised rollid (teoreetik, selgitaja, moralist, pragmaatik, kaasaelaja, tegija, ohver ja kaebaja). Teoreetikud püüavad tekkinud konflikti ratsionaalselt analüüsida, seletada ja mõtestada. Selgitaja ei suuda või ei taha uskuda, et üldse mingi konflikt olemas on. Moralistidel on selge arusaam õigest ja valest, heast ja halvast, lubatust ja keelatust.
annaabi.ee 
