A + - B - + AB + + 27. ............................................ 28. Reesuskonflikt tähendab järgmist: Reesuskonflikt võib tekkida siis kui reesusnegatiivne ema kanna reesuspositiivset loodet. Kui see laps on emal esimene, siis konfliktiohtu pole. Umbes 3% juhtudest on ohustatud eme järgmine reesuspositiivne laps, kuna ema organismis peale esimest sünnitust moodustunud antikehad võivad difundeeruda läbi platsenta ja põhjustada loote erütrotsüütide aglutinatsiooni. 29. Veregruppe koduloomadel on praktikas vaja teada selleks, et a)selgitada välja nende põlvnemist b)teada saada kas kaksikud on pärit ühest või kahest munarakust
pruunid kui mustad, rind ja kõhualune on valged ning tihedad valged karvad on ka rüüsina ümber kaela. Põhilised saakloomad on põdrad ja metssead. Kuna saakloomad sessoonselt rändavad, on ka amuuri tiigri territoorium üsna suur: emasel tiigril 100-400 km² ja isasel tiigril koguni 800-1000 km². Isikliku territooriumi suurust mõjutab ka seal elavate saakloomade hulk, nende vähesuse korral on ka territoorium suurem. Jahipidamine niivõrd suurel territooriumil suurendab konfliktiohtu inimesega. Näiteks 1987. a. jaanuaris sattusid kaks tiigrit oma saagiotsinguil Vladivostoki lumistele tänavatele, kus nad loomulikult maha lasti. Samuti võib juhtuda, et tiiger leiab kariloomades (nt. veised) endale kerge saagi ja hakkab neid tapma. Venemaa Vanasti ulatus amuuri tiigri leviala üle kogu Lõuna-Siberi, Baikali järvest kuni Jaapani mereni, samuti Kirde-Hiina ja Korea poolsaarel, tänapäevaks on leviala ulatus kokku
1.6. Eestlaste arvamus liitumisest 2002. aasta juunis tehtud ES Turu- uuringute AS ja Kaitseministeeriumi avaliku arvamuse küsitluste tulemused näitasid seda, et Eesti liitumist NATO- ga toetab 58% kõigist küsitletutest, 65% Eesti Vabariigi kodanikest, 69% eestlastest ja 29% mitte-eestlastest. Seda, et maailm muutub eeloleval kümnendil turvalisemaks, usub 15%, suurenevaid pingeid ja kasvavat konfliktiohtu prognoosib rahvusvahelistes suhetes 41%. Konfliktiohtudega võitlejateks peetakse 33% NATO-t ja 25% G8-riike. Seda, et NATO on üks olulisemaid julgeoleku garantiisid Eestile, usuvad 52% küsitletutest. 72% küsitletutest peab õigeks kaitsekulutuste tõstmist või kulutuste hoidmist praegusel tasemel.1 1 Eesti avalik arvamus NATO- ga liitumisest.- http://www.mfa.ee/est/nato/kat_328_3050.html, 13.10.03
# SP kui mõiste on (enamasti, vähemalt avalikus diskussioonis) seotud väitega, et midagi peab ette võtma # omamoodi teaduse ja poliitika vahepeal. Kuidas kokku sobitada? - sotsiaalteaduse positivistlik ideaal on nii, et teadus on väärtustevaba. # Poliitikaga saab kokku sobitada nii, et teadlane seletab võimalikud kausaalsuhted ja tulemid, mis ühel või teisel poliitilisel meetmel võiksid olla. Tihti n-ö. neutraliseeritud keeles "maksimeerib rahulolu", "kasvatab konfliktiohtu" jne. Poliitikud samas eeldavad, et antaks kindlaid ennustusi "kui haridustase kasvab, rohkem (või vähem) kompetentseid inimesi valitakse riigiorganitesse" jne. (näited Richard Rorty 1980/1994: "Method, social science, and social hope". Steven Seidman (ed.): The Postmodern Turn. New Perspectives on Social Theory. Cambridge etc.: Cambridge UP: 46-64: 51) # selle arusaama järgi on poliitiku ülesandeks teha otsuseid, mis juba sisaldavad
* SP kui mõiste on (enamasti, vähemalt avalikus diskussioonis) seotud väitega, et midagi peab ette võtma * omamoodi teaduse ja poliitika vahepeal. Kuidas kokku sobitada? - meenutus teisest loengust: sots. teaduse positivistlik ideaal on nii, et teadus on väärtustevaba. * Poliitikaga saab kokku sobitada nii, et teadlane seletab võimalikud kausaalsuhted ja tulemid mis ühel või teisel pol. meetmel võiksid olla. Tihti n-ö. neutraliseeritud keeles ,,maksimeerib rahulolu", ,,kasvatab konfliktiohtu" jne. # Poliitikud samas eeldavad, et antaks kindlaid ennustusi: ,,kui haridustase kasvab, rohkem (või vähem) kompetentseid inimesi valitakse riigiorganitesse"; ,,üldine õppemaks teeb ülikoolihariduse võrdsemalt kättesaadavaks" jne. (näited Richard Rorty 1980/1994: ,,Method, social science, and social hope" teoses Steven Seidman (ed.): The Postmodern Turn. New Perspectives on Social Theory. Cambridge etc.: Cambridge UP: 46-64: 51)
annaabi.ee 
