soodustada suhtlemist teiste rühmadega, et vältida suletud grupi teket, ning soodustada uute ideede juurdevoolu. Mõne aja möödudes võib rühmas uuesti tekkida aktiivsuse langus seoses saavutatud rahulolu ja tulemustega. Liikmed võivad uuesti kogeda oma individuaalsuse piiramist ning hakata otsima võimalust keskenduda ainult oma vajadustele ja seisukohtadele. Rühma lisanduvad uued liikmed või juhi vahetumine toob kaasa pingeid. Rühm langeb enamasti tagasi konfliktifaasi, milles igaüks võitleb iseenda eest. Tsükkel läbitakse uuesti, kuid see toimub kiiremini tänu mõne normi kehtimajäämisele, suhtlemisoskuse kasvule ning rühma enamiku liikmete eripära tundmisele.
või ignoreeritakse. Otsitakse heakskiitu ja püütakse saavutada austust teiste poolt. Mõtted liiguvad selle ümber, mille ümber, millised on õigupoolest minu kohustused. Vastuolude etappi iseloomulik on ühtsuse puudumine, kollegid võivad olla tigestunud, ollakse iseseisvad, isikupärased, püütakse erineda ja pannakse üksteist proovile. Juhile esitatakse väljakutse ning korraldustest ei saada aru. Juhendamist tajutakse pahatahtlikkuna. Kohanemis etapp tekib peale ägedat konfliktifaasi. Tekib kokkukuuluvus. Tekib solidaarsuse õhkkond, konfliktide tõenäosus on väike. Toetutakse üksteisele ja avameelsus suureneb. Tekib rollide jagamine. Oluline on teostada teadvustamata emotsionaalseid eesmärke ja fantaasiaid. Võrreldes eelmiste faasidega tundub olukord rahulikult ja kenana. Kui selline olukord on piisavalt kaua kestnud tekivad teatudrutiinid. Üldiselt konfliktsed olukorrad ei meeldi kellegi ja konflikte püütakse vältida ja maha suruda