– Kriisiohje – Koostöine julgeolek Kollektiivkaitse • Washingtoni lepingu artikkel 5 kohaselt aitavad NATO liikmesriigid alati üksteist kaitsta rünnaku vastu. • Lähtutakse põhimõttel: - relvastatud rünnak ühe või mitme liikmesriigi vastu loetakse rünnakuks kõigi liikmesriikide vastu. Kriisiohje Kriisiohje põhimõtted: • Ohjata alliansi julgeolekut mõjutada võivaid arenevaid kriise enne nende paisumist konfliktideks. • Lõpetada alliansi julgeolekut mõjutavaid puhkenud konflikte. • Kindlustada konfliktijärgses olukorras stabiilsust, mis toetab Euro-Atlandi julgeolekut. Koostöine julgeolek • Koostöö teiste rahvusvaheliste organisatsioonidega ja riikidega, et tagada rahvusvahelist julgeolekut. • Koostöise julgeoleku põhieesmärgid: - relvastuskontroll - massihävitusrelvade leviku tõkestamine - maharelvastumine NATO juhtimine
kontrollivat jõudu. Päev hiljem kuulutati ENSV Eesti Vabariigiks. Toompea lossis lehvis taas sini-must-valge. Liit oleks võinud sõjajõuga Eestit takistada, kuid idabloki lagunemine ja augustiputs olid sise- ja sõjapoliitikat sedavõrd nõrgestanud, et ei julgetud vastu astuda demokraatia välja kuulutanud liiduvabariike (lisaks Eestile ka Läti jt.) toetavatele lääneriikidele (peamiselt USA), kellel tänu liberaalsele elukorraldusele oli elujõuline majandus ja tugevam valmisolek konfliktideks. Perestroika aitas Eesti iseseisvumisele kaasa. Ilma Gorbatsovi muudatusteta ei oleks saanud tekkida rahvaliikumisi ning kuna rahvas on demokraatlikus riigis kõrgeim võim, poleks perestroikata ka halvimal juhul ENSV-st saanud demokraatlik vabariik. Hea koostöö korral oleks õnnestunud läbi raskuste korraldada ,,oma väike perestroika" ning pehmendada Eesti NSV-s korda, kuid kuna Gorbatsov tegi selle töö juba ära, sai Eesti kasutada oma rahvuslikku jõudu ning fakti, et Eesti on
Kas I maailmasõda oleks olnud ärahoitav? 20. sajandi alguseks olid maailma suurriigid jõudnud imperialismi staadiumisse. See tähendas, et võimsamad Euroopa riigid ja Ameerika Ühendriigid omasid suurt mõjuvõimu. Kuna imperialism on juba oma olemuselt tugevama ja nõrgema vahekord, oli põhjuseid konfliktideks palju: kolooniat püüd vabaneda suurriikide võimust, finantsliidrite ja tööliste vahelised tülid, impeeriumide omavahelised võimuküsimused. Seega, kas oleks üldse saanud midagi teha, et suur sõda oleks jäänud olemata? 20. sajandi alguse imperialismiajastul oli kõigi suurriikide huvides majanduslik kasu ja positsiooni tugevdamine või säilitamine. Ameerika Ühendriigid, Suurbritannia ja Prantsusmaa olid võimsaimad riigid maailmas, omades palju heade asukohtadega kolooniaid
· 1905 Prantsusmaa esitas sultanile reformide kava · Saksamaa otsustas takistada märtsis Wilhelm II külaskäik (saksamaa huvide kaitsmine) · rahvusvahelise konverentsi kokkukutsumine reformikavade arutamiseks · 1906.jaanuaris arutati maroko kriisi iseseisvus ja territoriaalse terviklikkuse säilitamine · majandussuhetes vabadus eelistati Prantsusmaad, Saksamaa sai lüüa · välisriikide sekkumine võimalus uuteks konfliktideks Kahe vastasleeri kujunemine · Venemaa lootis tugevdada mõju Musta mere väinade üle, et pääseda Vahemerele · Inglismaa püüdis pidurdada Saksamaa tugevnemist · 1907.augustis leping · Inglismaa, Venemaa ja Prantsusmaa kolmikkokkulepe ehk Antant · Kolmikliit Saksamaa, Itaalia, Austria-Ungari Bosnia kriis · Bosnia ja Hertsegoviina Türgi koosseisus (1878), aga provints allutati Austria- Ungarile · elanikkond polnud rahul okupatsioonivõimuga
vältida nende järjekordset ülestõusu. Sõjakuritegude kohtuistungid toimusid jõudsalt, hukates ja vangistades mitmeid suuri sõjakurjategijaid. Miljoneid inimesi saadeti riikidest välja, sest nad ei kuulunud enam selle riigi koosseisu, kus nad sõja ajal elasid. Lisaks sellele olid paljud riigid täielikult laostunud ja endiselt potentsiaalsed ohud maailmarahule, mis andis ainest järgnevateks konfliktideks. Euroopas lõppes sõjategevus maailmaga võrreldes natukene varem, ehk 8. mail 1945, kui Saksamaa alistus. Saksamaa oli täielikult purustatud ja suuremad liidrid vangi võetud või hukatud, eesotsas Hitleriga, kes sooritas oma maa-aluses punkris enesetapu. Peale sõda oli kurvaks reaalsuseks aga see, et sõda kestis erinevates variatsioonides edasi, toimus massiline kuritegevus, anarhia, esines näljahäda, erinevate taudide esilekerkimine, millest olid
Uusim keskkonnakaitsega seotud valdkond: Teema tõstatatud alles 1980ndate keskel. Algne hüpotees: Keskkonnakaitse ressursside vähesus põhjustab konfliktide sagenemist: Homer-Dixon: sellised konfliktid hajutatud; piirduvad riigi regiooniga Otsest seost ei saa esile tuua, lisaks avaldavad mõju paljud majanduslikud, poliitilised ja sotsiaalsed faktorid. Poliitökonoomia ja ressursside (jaotus kohalik globaalne) Ressursied kättesaadavus paranenud vähem põhjuseid konfliktideks. Erandiks võib tuua nafta. Järelduseks, et 1990ndate konfliktidel puudub seos keskkonnakaitsega. Keskkonnakaitse on potensiaalne riskifaktor, mis seab ohtu riikide valitsemise ja piirkondade säimise Muud küsimused: Linna tarbimise mõju maapiirkondadele Koostöö riikide vahel (Infrastruktuur, looduskaitse, vesi jne.) Kaks lähenemist keskkonnajulgeolekule: Julgeolekukeskne lähenemine: Kuidas vältida konflikte?
· Breslau rahuga läks enamik alast Preisimaale. Preisimaa tõusis suurriigiks. · II Sileesia sõda 1744-45 · Austria katse kaotatut tagasi võita · Ebaõnnestus täielikult, hoolimata kõikuma löönud Preisi armeest · Dresdeni rahuga jäi Sileesia Preisimaale · Friedrich II tunnistas Frank I SRPR keisrina · Euroopa Seitsmeaastane sõda 1756-63 · Saksa-Austria ajalooks ka III Sileesia sõda · Levis kiiresti konfliktideks üle maailma · Üldine Euroopa riikide vastuhakk Preisimaa kasvavale võimule · Preisimaa liidus vaid Suurbritanniaga · Vastas Austria koos Venemaa,Prantsusmaa ja Rootsiga. · Preisi algne edu sulas kiiresti · Sõja lõppperioodil armees vaid 100 000 sõdurit · Saatus tõi appi venemaaa · Uus tsaar Peeter III oli fanaatiline preislaste toetaja · Poola jagamised- 1772,1793,1795 · Poola territoorium jagamised venemaa, Preisimaa ja austria vahel
2. Tunnetuslikud konfliktid ... on situatsioonid, milles mõ tteid, arvamusi, ideid, väärtusi ja kujutlusi tajutakse ebasobivatena. Nimetatakse ka arvamuste konfliktiks. 3. Tunnete konfliktid ... on olukorrad, mil tunded võ i emotsioonid on ü hildamata – inimesed vihastavad üksteise peale. Konflikt käivitab emotsioonid, mille tulemusena tekivad pinged. Nimetatakse emotsionaalseteks konfliktideks. 86. Konfliktide lahendamine Vältimine – surutakse maha kõ ik võ imalused eriarvamusteks ning püütakse jääda neutraalseks kõ igis probleemides. Võ itlus – tähendab teise osapoole püüdlustele vastutö ötamist. Võitlev konfliktis osaleja tahab domineerida. Tasandamine – lastakse domineerida teiste poolte soovidel, et säilitada näiline harmoonia. Kompromiss – osapooled on valmis mingist osast oma nõ udmistes loobuma.
1980ndate keskel. Algne hüpotees: kk -ressursside vähesus põhjustab konfliktide sagenemist. Homer-Dixon: sellised konfliktid on hajutatud, piirduvad riigi regiooniga. Otsest seost ei saa esile tuua, lisaks avaldavad mõju paljud maj, pol. , sots faktorid. Vee-sõjad? Vt http://www.worldwater.org/conflict.html. Poliitökonoomia ja ressursside (jaotus kohalik- globaalne) Ressursside kättesaadavus paranenud vähem põhjuseid konfliktideks. Erandiks võib kujuneda nafta. Järeldus 1990ndate lõpuks: ei ole otsest seost KK ja konfliktide vahel. Samas: 1990ndatel sõjad lõunas ressursside kontrolli üle. Nt konflikti- e. vereteemandid http://www.globalwitness.org/. KK kui potentsiaalne riskifaktor, mis seab ohtu riikide valitsemise, piirkondade säilimise. Muud küsimused: Linna tarbimise mõju maapiirkondadele . Koostöö riikide vahel (infrastruktuur, looduskaitse, vesi jne).
keskkonnas (töötasu ebaõige arvestamine) 2. Tunnetuslikud konfliktid ... on situatsioonid, milles mõtteid, arvamusi, ideid, väärtusi ja kujutlusi tajutakse ebasobivatena. Nimetatakse ka arvamuste konfliktiks. 3. Tunnete konfliktid ... on olukorrad, mil tunded või emotsioonid on ühildamata inimesed vihastavad üksteise peale. Konflikt käivitab emotsioonid, mille tulemusena tekivad pinged. Nimetatakse emotsionaalseteks konfliktideks. Konfliktide avaldumise tasandid: 1. Isiksusesisesed 2. Isiksustevahelised 3. Grupisisesed 4. Gruppidevahelised 5. Organisatsioonikonflikt Isikusesisesed konfliktid: · Konfliktid, kui inimese ette kerkib kaks või enam võrdselt meeldivat eesmärki, millest valida saab vaid ühte. · Konflikt, kus omavahel võitlevad soov midagi saavutada ja soov sellest loobuda.
vastane on täielikult allutatud või isegi hävitatud. Tegelikkuses on aga tegemist teise poole jõukogumisega, konflikt tõenäoliselt püsib ja areneb. Võimuvõitluse üheks toimemehhanismiks on tõsiasi, et inimestel on kalduvus samastuda oma võimupositsiooniga. See tähendab, et võimu omamine võib muutuda identiteedi osaks. Kui rünnatakse võimu, järelikult rünnatakse võimulolija mina. Enesekohased rünnakud tuleb aga tõrjuda. Sellega luuakse soodne pinnas konfliktideks. Võimuga samastumine, enda määratlemine omatava võimu kaudu viib selleni, et inimese mina muutub sõltuvaks võimust, mis tal on. Sellesuunalise arengu üheks ilminguks on võimukorruptsioon, mille puhul inimene salgab võimu nimel oma parimad arusaamad ja tõekspidamised. Võimul olemine ja võimu suurendamine muutuvad eesmärgiks omaette. Tekkib tunne, et organisatsiooni vahendid peavad teenima inimese isiklikku heaolu. Kuulatakse vaid neid hinnanguid oma käitumisele, mis toetavad võimu
protsessiks: 1. latentne konflikt 2. tajutud konflikt 3. kogetud konflikt 4. avalik konflikt 5. konflikti järelmõjud Psühholoogilistes käsitlustes ollakse seda meelt, et kõik konfliktid on seotud inimese hingeeluga. Sellest tulenevana jagab Mentoz konfliktid välimisteks ja sisemisteks. Välised konfliktid tekivad inimese vajaduste rahuldamisel tema suhetes väliskeskkonnaga. Sisemised konfliktid jagab Mentoz, teadvustamata ja teadvustatud konfliktideks. Glasl seevastu jagab konfliktid kuumadeks ja külmadeks. Kuumi konflikte iseloomustab üliaktiivsus, tundlikus, avalikud rünnakud jne. Kuumade konfliktide osapooled on tavaliselt vaimustunud meeleolus. Oma motiive peetakse pühaks. Kuumi konflikte iseloomustab ka liidrikesksus. Külmad konfliktid väliselt otseselt ei avaldu, pinged ja vihapursked neelatakse alla. Külmade konfliktide puhul on osapooled toimunus sügavalt pettunud. Illusioonid on purunenud, pole millegi poole
keskkonnas (töötasu ebaõige arvestamine) 92.Tunnetuslikud konfliktid ... on situatsioonid, milles mõtteid, arvamusi, ideid, väärtusi ja kujutlusi tajutakse ebasobivatena. Nimetatakse ka arvamuste konfliktiks. 93.Tunnete konfliktid ... on olukorrad, mil tunded või emotsioonid on ühildamata inimesed vihastavad üksteise peale. Konflikt käivitab emotsioonid, mille tulemusena tekivad pinged. Nimetatakse emotsionaalseteks konfliktideks. 7. Mis on konstruktiivsete ja destruktiivsete konfliktide erinevus? 94.Konstruktiivsed ehk positiivse jõuga konfliktid ... on sellised, mille lahendamisel ollakse loominguline, kasutatakse uusi käitumis- ja mõtlemisviise. Konfliktide lahendamine stimuleerib positiivseid muutusi organisatsioonis. 95.Destruktiivsed ehk negatiivse jõuga konfliktid ... tekivad vaenulikus õhkkonnas. Tekkinud arusaamatused vähendavad töö tulemuslikkust ja rahulolu. 96. 8
Rahvusriikide ajastu , valitseja ja tema alluvad on ühtehoidev perekond, kus alluvatel on ühine nimetaja ( rahvus , keel ,vm kultuuriline/religioossne joon) . I Ms lõpp ja rahvuslus Koos uute riikide tekkega Euroopas muutub etniline rahvuslus keskseks. See on jätkunud Ida- Euroopas vägivaldselt ka pärast Külma sõda ( Jugoslaavia pärilussõjad 1990.aa.).Etniliste kogukondade vahelised konfliktid, mis olid enne Austria- Ungari sisesed konfliktid muutuvad rahvusvahelisteks konfliktideks. Saksamaa kui natsionalismi teoreetilise arendamise keskus : Johann G Herder( 1744-1803)- Rahvus on olemas aegade hämarusest. Rahvuse vaim ( Volksgeist) . Heroniseerib rahvuse ajalugu , eriti antiik- ja keskaegset pärandit . Rahvus kui legitiimsuse kandja. Rahvuse romantiline käsitlus.Rahavl on riigiõiguslik kehand, rahvus on riigiloomise alus, rahval peab olema valitseja , rahvanimeline riik . Otsitakse vana Germaani õiguse lätteid jms . Johann G Fichte( 1762-1814) Herderi õpilane
annaabi.ee 
