aastani viimise üle. Täidetud. Arvamus: Halb mõte. Mäletan selgelt, et kui 16 olin, siis olin nii kergesti mõjutatav. Sellises vanuses tahetakse olla lahe ja minnakse teistega kaasa. Õpetajatel, lapsevanematel, sõpradel ja kõikidel kes noorega kokkupuutuvad on lihtne tema eest valik teha. 6. Jätkuv koostöö kirikute ja kogudustega: teeme igakülgset koostööd kirikute ja kogudustega, eeskätt traditsiooniliste konfessioonidega Eestis. Näeme kirikut ja kogudusi aktiivsete partneritena teenuste osutamises Eesti elanikele. Täitmisel. Arvamus: Mulle pole kunagi kirikud meeldinud ja minu arvates tehakse kirikutes inimestele lihtsalt ajupesu. Ma ei ole päris kindel, et milliseid teenuseid kirikud ja kogudused osutama hakkavad, aga see tundub mitte nii väga nende algse eesmärgina. RIIGIHALDUS 7
kujunemisaastatel mänginud suurt rolli. Puritaanid ei leppinud paljude katoliiklike elementide säilimisega. 17. sajandi keskel, inglise kodanliku revolutsiooni ja Cromwelli vabariigi ajal, pääsesid puritaanid korraks riigitüüri juurde, tingides kuningavõimu taastamisel kõrgkirikliku vastulöögi. 1888. aasta anglikaani piiskoppide ülemaailmne kokkutulek, nn Lambeth- konverents, määras kindlaks need õpetuslikud alused, millest anglikaani kirik on kõnelustel teiste konfessioonidega lähtunud. Need on: 1) Pühakiri, mis sisaldab kõik õndsusvajaliku, 2) apostlik ja Nikaia usutunnistus kristliku usu piisav seletusena, 3) kaks Kristuse enese poolt seatud sakramenti ristimine ja armulaud, ning 4) ajalooline piiskopiamet. Sama konverents soovitas püüelda lähemate suhete sisseseadmise poolde Skandinaavia luterlike kirikutega. Üks peamisi punkte, mis anglikaanide ja luterlaste lähenemisel on raskusi
HERNHUUTLUSE MÕJUD EESTI KIRIKU- JA KULTUURILOOLE Lühiuurimus Sissejuhatus 1720. aastatel sai Saksamaal alguse usu uuendusliikumine, mis rõhutas kõigi kristlaste vendlust, tõeliselt vagasid eluviise, südameheadust ning pühendumist Jumala teenimisele. Liikumist hakati selle sünnikoha järgi nimetama hernhuutluseks. Liikumine laienes üsna jõudsalt tungides luterlikele ja luterlusele lähedaste konfessioonidega naaberaladele (Sveits, Holland, Inglismaa, Skandinaavia maad)1 1730. aastal jõuavad hernhuutlased Balti kubermangudesse, võites kiiresti palju poolehoidjad eelkõige alamkihtide hulgas. Eesti- ja Liivimaal hakatakse rajama ametlikust kirikust sõltumatuid palvemaju, kus koguduse seast valitud jutlustajad viisid läbi teenistusi. Luterlikule kirikule selline isetegevus ei meeldinud ning 1743. aastal vennastekogudused keeleti. Hoolimata kitsendustest ja keeldudest jätkasid