011111100x11 011010001x11 010111100x10 010011111–10 001111111+11 001010000x11 000111111–10 000011100x10 26 Välistav destruktiivne dilemma sisaldab väiksema eelduse alternatiivi suurema eelduse konditsionaalide tagajärgede eituste vahel ning järelduses esineb disjunktsioon kõnealuste konditsionaalide aluste eituste vahel. Välistav destruktiivne dilemma teisendab konditsionaalide tagajärgede eituste vahelise alternatiivi aluste eituste vaheliseks disjunktsiooniks. Juhul kui mõlemal konditsionaalil on sama alus, on süllogismi järelduseks lihtväide, ent see võib olla sageli saavutatav ka lihtsamalt, kasutades tingiv-kategoorilise süllogismi eitavat moodust. Näib, et lihtne dilemma on sisu poolest keerukam kui liitne dilemma. Kui alternatiivi rõhutamine pole omaette eesmärk, on kõige lihtsam kasutada mittevälistavat disjunktsiooni, st harilikku destruktiivset dilemmat. Siingi kehtib märkus, et traditsioonilises loogikas ei
26 Välistav destruktiivne dilemma sisaldab väiksema eelduse alternatiivi suurema eelduse konditsionaalide tagajärgede eituste vahel ning järelduses esineb disjunktsioon kõnealuste konditsionaalide aluste eituste vahel. Välistav destruktiivne dilemma teisendab konditsionaalide tagajärgede eituste vahelise alternatiivi aluste eituste vaheliseks disjunktsiooniks. Juhul kui mõlemal konditsionaalil on sama alus, on süllogismi järelduseks lihtväide, ent see võib olla sageli saavutatav ka lihtsamalt, kasutades tingiv-kategoorilise süllogismi eitavat moodust. Näib, et lihtne dilemma on sisu poolest keerukam kui liitne dilemma. Kui alternatiivi rõhutamine pole omaette eesmärk, on kõige lihtsam kasutada mittevälistavat disjunktsiooni, st harilikku destruktiivset dilemmat. Siingi kehtib märkus, et traditsioonilises loogikas ei