· Jaotusvõrgu juhtimine avariiolukorras Kommertsmõõtmine-mõõdetakse ennekõike elektrienergiat Kontrollmõõtmised- tehakse aasta kindlatel päevadel, milleks on 2 tüüpilist suvel ja talvel: Mõõtmisi tehakse: · Hommikusel koormustipul · Õisel miinimumil · Õhtusel tipul Reaktiivvõimsuse iseloomustamine- Cos= Tan = Jaotusalajaamades Tan 0,2...0,5 Toitealajaamades 0,3piires Reatiivvõimsuse kompenseerimine- Peamiseks kompenseerimise seadmeteks on kondensaatorpatareid Kondensaatorseadmete koosseis- · Kondensaatorid · Korrelatsiooni ja kaitse aparatuur · Automaatreguleerimisseade · Mõõteseadmed · Siganalisatsioonseadmed Probleemid kompenseerimisseadmetega- kadude seisukohalt on efekt suurem, kui kompenseerimisseade on paigutatud trafode madalpingepoolele. Trafo ülempinge poolel asetsevate kompenseerimisseadmete ühikmaksumus on madalam. Kondensaatorite iseloomustamiseks- valmistatakse: · pingele 230V-10kV
Nende väljundvõimsus pole fluktueeriv ja nende toodang on lühiperioodiks piisavalt hästi prognoositav. Hüdroelektrijaamad paiknevad reeglina asustatud piirkondades, kus jaotusvõrgud on hästi välja arenenud. Teatud probleemiks võib liitumisel nõrga võrguga olla 6 asünkroongeneraatorite reaktiivvõimsuse vajadus. Selle leevendamiseks lülitatakse generaatorlattidele tavaliselt kondensaatorpatareid. Väikeste hüdroelektrijaamade ühendamine jaotusvõrku muudab vastava võrguosa mitme toitepunktiga võrguks, mis põhjustab teatud tehnilisi probleeme, millest olulisemad on releekaitse ja automaatika uuendamise vajadus mitmepoolse toite tekkimise ja lühisvoolude suurenemise tõttu; võrgust anormaaltalitluses eraldunud tarbijate osa väikejaama(de)st toitmise vältimine ning väikejaama releekaitse jm juhtimisseadmete vastavus võrgu nõuetele.
Üle kompenseerida ei tohi, siis muutub pinge liiga kõrgeks. Kondensaatoreid valmistatakse pingetele 230 V...10 kV, võimsusega 5...300 kVAr, faaside arvuga 1 või 3. ElVar 3. Toiteallikad.RT.hor.2006 doc Leht: 20 / 26 TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut Elektrivarustus Raivo Teemets Kondensaatoritest koosnevad kondensaatorpatareid ja nende juurde kuuluvad kommutatsiooni- ja kaitseaparatuur, automaatreguleerimise seadmed, mõõte- ja signalisatsiooniseadmed moodustavad kokku kompleksse kondensaatorseadme. Sõltuvalt võimsusest võidakse need valmistada ühe või mitme kapina, mis nähakse ette töötamiseks elektriruumides, tsehhides või vabalt juurdepääsetavates oludes. Sünkroonmootorid on kas 380V või 6kV. Sünkroonkompensaatorid ja türistorkompensaatoreid nimivõimsusega üle
reaktiivvimsust. 3. Seadmed, mis on spetsiaalselt meldud reaktiivvimsuse genereerimiseks. Esimesse gruppi kuuluvad snkroongeneraatorid, cos = 0.8. Teise gruppi kuuluvad snkroonkompensaatorid, vimsustegur mahtuvuslik -0.9. Kolmandasse gruppi kuuluvad kondensaatorid, pooljuhtkompenseerimisseadmed ja prlevad snkroonkompensaatorid. Kondensaatoreid valmistatakse pingetele 220V...10kV, vimsusega 5...300kVAr, faaside arvuga 1 vi 3. Kondensaatorpatareid koosnevad kondensaatoritest, kuhu kuulub veel korrelatsiooni ja kaitse aparatuur, automaatreguleerimise seadmed, mte ja signalisatsiooniseadmed. Seda kike kokku nimetatakse kondensaatorseadmeks. Snkroonmootorid on kas 380V vi 6kV. Snkroonkompensaatorid ja tristorkompensaatoreid nimivimsusega le 10MW kasutatakse tstuse elektrivarustuses harva. Ventiilkompensaatorid mitte ainult ei kompenseeri reaktiivvimsust, vaid parandavad ka elektrienergia kvaliteeti
Nendest elementidest koostatakse (jada- ja rööplüli- tusega) antud võrgu pingele vastavad vajaliku mahtuvuse ja võimsusega pata- reid. Kuna kondensaatorpatarei genereeritud reaktiivvõimsus on võrdeline pinge ruuduga, siis põhjustab pinge juhuslik vähenemine ka talitlusvõimsuse vähe- nemise ning valemi (3.9) kohaselt väheneb omakorda pinge. Seega vastupidi sünkroonkompensaatorile soodustab kondensaatorpatarei pinge kõikumisi. Kondensaatoril on negatiivne pinget reguleeriv toime. Kondensaatorpatareid peaksid olema ka reguleeritavad. Kondensaatorpatarei reguleerimine seisneb rööptalitluses olevate kondensaatorielementide arvu kä- sitsi või automaatses muutmises (sisse-väljalülitamises). Seega reguleeritakse kondensaatorpatareid astmeliselt. Põikreaktorid on induktiivelemendid, mis lülitatakse tavaliselt ülekandevõr- gu sõlmedesse ülikõrgepingelistes õhuliinides genereeritud liigse reaktiiv- võimsuse kompenseerimiseks. Nad võivad olla lülitatud võrku ka alajaama