A=Elektrijõudude töö(J); q-laeng(c). 7. Homogeense elektrivälja korral: E=U/d, kus E-elektrivälja tugevus(V/m); d-elektrivälja kahe punkti vaheline kaugus piki jõujoont(m); U-kahe punkti vaheline pinge(V) 8. Keha elektrimahtuvuseks nimetatakse tema laadumisvõimet kirjeldavat suurust. Lihtsaim kondensaator koosneb kahest elektrit juhtivast plaadist, mille vahel paikneb dielektriku kiht. 9. Kehade süsteemi, mis on loodud mingi kindla mahtuvuse saamiseks, nimetatakse kondensaatoriks. 10. C=q/U, kus q-kondensaatori laeng(c), U-katetevaheline pinge(v), C-kondensaatori mahtuvus(F). Kondensaatori mahtuvus sõltub kondensaatori kujust, mõõtmetest ja katetevahelisest dielektrikust. C=(e*e0*S)/d , kus C-plaatkondensaatori mahtuvus(F), e-dielektriline läbitavus, e0=elektriline konstant, S-ühe katte pindala(ruutmeeter), d-katetevaheline kaugus(m) Kondensaatori mahtuvus näitab, kui suure laengu q andmisel ühele plaadile suureneb plaatidevaheline pinge ühe ühiku võrra.
2. kondensaator 3. biot-savarti-laplace seadus 4. elektromagnetiline induktsioon 5. valguse interferents 1. Aatom on mittepolaarne- ei oma pooluseid. Kui aga aatomitest moodustub molekul, siis ei pruugi erimärgiliste laengute raskuskeskmed kokku langeda. Selliseid molekule nimetatakse polaarseteks. Kui poolusi on kaks nimetatakse laengusüsteemi dipooliks. Dielektrik on aine, milles vabade laengute hulk normaaltingimustel on väga väike. 2. Kondensaatoriks nimetatakse teineteise lähedale asetatud ja teineteisest isoleeritud elektrijuhi paari. Juhipaari mahtuvus C=q/ fii1-fii2 Kondeka mahtuvus on laeng, mis tuleb viia kondeka ühelt juhilt teisele, et muuta potensiaalide vahet ühe ühiku võrra. Laetud juhi energia võrdub laadimisel kulutatud tööga dA=fii*d*q Kondensaatori energia w=Curuut/2 3. Mis tahes voolu magnetväli on arvutatav selle voolu elementide poolt põhjustatud
Ande Andekas-Lammutaja Füüsika - Elektrostaatika Keha elektriseerimiseks peab sellele rakendama mingit jõudu (põhiliselt on selleks hõõrdejõud). Kondensaatoriks nimetatakse kehade süsteemi, mis on loodud mingi kindla mahtuvuse saamiseks. Kondensaatori mahtuvus (farad) näitab, kui suure laengu andmisel ühele plaadile suureneb plaatidevaheline pinge ühe ühiku võrra (tema plaatide omavaheline mahtuvus). See sõltub vaadeldavate kehade mõõtmetest, vahekaugustest ja nendevahelise aine dielektrilisest läbitavusest. Laetud kondensaatori energia avaldub kujul Wp = CU2/2, kus C on kondensaatori mahtuvus ja U tema pinge
välja. Varjestamine. Elektriliseks varjestamiseks nim mingi keha kaitsmist elektrivälja mõju eest. Elektrimahtuvus Elektrimahtuvus kirjeldab keha laadumisvõimet. Elektrimahtuvus C iseloomustab kahe juhi omadust mahutada rohkem v vähem elektrilaenguid. Mahtuvus C näitab kui suure laengu viimisel ühelt kehalt teisele tekib kehade vahel ühikuline pinge. C=q/U; q=laeng (C); U=pinge(V); C=mahtuvus(F, farad) Kondensaator Kehade süsteemi, mis on loodud mingi kindlae mahtuvuse saamiseks nim. kondensaatoriks. C=E0ES / d : E0=8,85*10(-12) S=pindala plaatidel; E=Dielektriline läbitavus d=plaatide vaheline kaugus (m) Kasutatakse: 1)vooluühtlustamiseks 2)elektroonikas Liigid: 1)paberkondensaatorid 2)elektrolüütkondensaaotird 3)pöördkondensaatorid Kondensaatori energia Laetud kondensaator suudab teha tööd tänu sellele, et tööd on tehtud tema laadimisel Mida suurem on kondensaatori plaatidele juba kogunenud laeng seda suurem on pinge plaatide
Elektrimahtuvus. -Kahe keha omavaheline mahtuvus näitab, kui suure laengu viimisel ühelt kehalt teisele tekib kehade vahel ühikuline pinge. C= Q/ U -Kehade süsteemi, mis on loodud mingi kindla mahtuvuse saamiseks, nim. Kondensaatoriks. -Kondensaatori mahtyvus on 1F, kui laengu 1C viimine ühelt plaadilt teisele tekitab plaatide vahel pinge 1V -Mahtuvus sõltub vaadeltavate kehade mõõtmisest, vahekaugusest ja kehadevahelise aine dielektrilisest läbitavusest. Elektrivälja energia. -Laetud keha võib elektriväljas omada energiat. ( A= qU ) ( U= Ed ) Elektrivool metallides. -Peab eksisteerima see, mis liigub, ja teiseks, peab esinema põhjus, mis tek. Liikumise. -Alalisvooluks nim
Dielektrik laiemad tähenduses mittejuht e. vabu laengukandjaid mittesisaldav aine. Kitsamas tähenduses on aine, millest elektrivälja mõjul toimub seotud laengukandjate nihkumine oma tasakaaluasendi suhtes. 6. Elekrtimahtuvus, kondensaatorid. Keha laadumisvõimet kirjeldav suurus. Kahe keha omavaheline mahtuvus näitab, kui suure laengu viimisel ühelt kehalt teisele tekib kehade vahel ühikuline pinge. Kehade süsteemi, mis on loodud mingi kindla mahtuvuse saamiseks, nim kondensaatoriks. Ühe kondensaatori plaadi laadimine samaväärne laengu q üleviimisega ühelt plaadilt teisele. Mahtuvus sõltub kehade mõõtmetest, vahekaugusest ja kehadevahelise aine dielektrilisest läbitavusest. Jadaühendus: Kui ühendada kond. jadamisi, siis töö mahtuvus väheneb, aga pinge kasvab. Rööpühendus: Kui ühendada kond paralleelselt, siis töö mahtuvus ja pind suurenevad. Cr= C1+C2+C3...+Cn 7. Paljundusmasin.
Mis on, millest sõltub, kondenseerumine. Kahe keha omavaheline elektrimahtuvus näitab, kui suure laengu üleviimisel ühelt kehalt teisele tekib kehade vahel pinge 1 volt. Kui üks keha saab pluss laengu, saab teine keha miinus laengu. Elektrilaenguid saab koguda, kui meil on kahest kehast süsteem: üks kogub pluss ja teine miinus laengu. C=q/U C elektrimahtuvus (F) Kindla mahtuvuse saamiseks loodud süsteemi nimetatakse kondensaatoriks. Kondensaatorit kasutatakse liigsete laengute kogumiseks (mikrofonis, klaviatuuris, raadiojaama nupu taga). Plaatkondensaatori mahtuvuse valem: C=*0*S/d d plaatidevaheline kaugus (m) aine dielektriline läbitavus 0=8,85*10 -12 F/m S plaatide pindala (S) 9. Elektrivälja energia. Millest see sõltub? Eneriga on keha võime teha tööd. Nii palju kui on energiat, saab teha tööd. Tööd tehakse siis,
11.Kondensaator, selle ehitus ja otstarve. Konspektis: Kondensaatorid on seadmed, mida kasutatakse elektrilaengute kogumiseks ja säilitamiseks. Kondensaatori moodustavad kaks plaati, mis on teineteisest eraldatud dielektrikuga. Neid laetakse vooluallikast. Laengu kogunemisel plaatidele tekib nende vahele elektriväli, pinge suureneb pidevalt, lõpuks võib toimuda läbilöök. Õpikus: Kehade süsteemi,mis on loodud mingi kindla mahtuvuse saamiseks,nimetatakse kondensaatoriks. 12.Mis on kondensaatori mahtuvus? Tema tähis ja ühik (defineerida): Kondensaatori mahtuvus näitab, kui suur laeng plaatidel tõstab plaatidevahelist pinget 1V võrra. C= q / U , kus q= ühe plaadi laeng ; U= pinge [C]= 1C / 1V = 1F (farad) 13.Plaatkondensaatori mahtuvuse valem: C= 1/4K × S/d 14.Kondensaatorite ühendamine patareiks, valemid: Jadaühendusel võrdub kondensaatoripatarei kogupinge U üksikutel kondensaatoritel tekkivate pingete summaga: U=U1+U2+U3+...
R1 R2 R R1 R2 Pooljuht dioodid Kehade mahtuvusele avaldavad mõju lähedal asuvad teised kehad mida lähemal on kehad teineteisele seda suurem on mahtuvus kahe keha vaheline mahtuvus on võrdne laengu suurusega mis on vaja anda ühele neist kehadest et nende kehade vaheline pinge muutuks ühe ühiku võrra q C U C elektriseadise mahtuvus q laengu suurus U pinge suurus Kaht dielektrikuga eraldatud metallplaati või mistahes kujuga elektrijuhti nimetatakse kondensaatoriks Kondensaatori mahtuvus on oluliselt suurem üksiku elektroodi mahtuvusest Lihtsaim on lamekondensaator mille elektroodideks on kaks ühesugust teineteisega rööpset metallplaati plaatide vahel on isoleeraine Kui kondensaator ühendada alalisvooli allikaga kogunevad elektroodidele laengud mis on suuruselt võrdsed kuid vastasmärgilised laengute toimel tekib dielektrikus homogeenne elektriväli mahtuvuse suurendamiseks valmistatakse kondensaatorid tavaliselt
oma tasakaaluasendi suhtes. Elektrivälja puudumisel ümbritsevad välimised elektronid aatomi siseosa ühtlase kihina. Kui aatomile mõjub elektriväli, siis nihkub elektronpilv rakendatud väljale vastupidises suunas. Selle tagajärjel ei ühti välimise elektronkihi negatiivse laengu kese enam aatomi positiivse laengu keskmega. 6. Plaatkondensaatori mahtuvus Kindla mahtuvuse saamiseks luuakse kehade süsteem, mida nim kondensaatoriks. Kondensaatori moodustavad 2 elektrit juhtivat plaati, mille vahel on dielektrikuks kiht. Kondensaatori mahtuvus on tema katete (e. plaatide) mahtuvus. Kui kondensaatori üks kate maandada siis maandamata katte laadimine on sama väärne vastava laeng üle viimisega ühelt kattelt teisele. C = E0·E·S / d (kondensaatori mahtuvuse valem) C = q/ Mahtuvust saab arvutada valemist C= q/U mahtuvus(1F)=laeng(1C)/pinge(1W) 7. Elektriline konstant
Kondensaatorite standardid Kondensaatorid Tihti vajatakse nii elektroonika kui elektrotehnika seadmete juures elementi, mis suudaks mahutada elektrilaenguid. Sellist elementi nimetatakse kondensaatoriks. Kondensaator on ehituselt äärmiselt lihtne, koosnedes kahest lähestikku asetatud ja omavahel hästi isoleeritud suvalise kujuga metall-plaadist või plaatide grupist. Kõige lihtsama kondensaatori saab moodustada kahest tasapinnalisest ja omavahel paralleelsest metallplaadist, mille vahel on dielektrikuna õhk. Kui ühele plaadile anda positiivne laeng ja teisele negatiivne laeng, siis püüab ühe plaadi laeng tekitada teisel plaadil elektrilise induktsiooni tõttu vastasnimelist
Kondensaator Kahest kehast koosnevat süsteemi, millel on küllalt suur elektrimahtuvus, nimetatakse kondensaatoriks. Lihtsaim kondensaator koosneb kahest teineteise lähedal asuvast paralleelsest plaadist ja seda nimetatakse plaatkondensaatoriks. Ühikuks 1 farad, kuid elektro- ja raadiotehnikas kasutatakse enamasti palju väiksemaid konensaatoreid, mille mahtuvust mõõdetakse mikrofaradites ja pikofaradites. Laadimine Et laadida kondensaatorit, tuleb anda selle ühele plaadile positiivne, teisele negatiivne laeng. See tähendab, et tuleb laenguid ümber paigutada, mis nõuab aga teatud tööd
domineerib aatomite ja molekulide vahel, sealhulgas ka siis, kui kehad silmnhtavalt kokku puutuvad. Niisugust nhtust nagu kokkupuutumine ei ole olemas. Kehad ei puutu kunagi tegelikult kokku, maksimaalses lheduses aatomite vlised elektronkihid satuvad lhestikku ja negatiivsed laengud tukuvad ksteise juvljas, takistades kehade edasist lhenemist. Lhimju- 2 keha mjutavad teineteist nhtamatu vahendaja kaudu. Fsikas arvestatakse ainult lhimju(mju kandub mda vlja). Kera elektrivli - Kige lihtsamaks kondensaatoriks on juhtivast materjalist kera. Et laeng koguneb nagunii juhi vlispinnale, vib kera olla ka sest thi. Sellise kera elektrivlja tugevus on sfrilisest pinnast seespool ("juhi sees") null, vljaspool aga samavrne sfri tsentris asuva punktlaengu vljaga. Kui kera raadius on R ja laeng q, saame elektrivlja potentsiaali vrtuseks kera pinnal (st. juhtiva kera potentsiaaliks)
Mass spektromeeter. *5. Sõnasta elektromagnetilise induktsiooni nähtus. Nähtuse avastaja ja avastamise aeg. *6. Mida nim. magnetvooks? Tähis, ühik. Valem, tähised valemis. *7. Sõnasta elektromagnetilise induktsiooni seadus. Valem, tähised valemis. *8. Milleks kasutatakse Lenzi reeglit? Sõnasta Lenzi reegel. 9. Mis põhimõttel tekib elektromotoorjõud magnetväljas liikuvas juhis? Valem, tähised valemis. *10. Defineeri elektrimahtuvus? Valem, tähised valemis. *11. Mida nim. kondensaatoriks? Kondensaatorite liigid ja kasutamine. Kondensaatori energia ja *plaatkondensaatori mahtuvuse valem. *12. Mida nim. endainduktsiooniks? Millistes vooluringides tekib? *13. Mida iseloomustab induktsiivsus? Tähis, ühik. Defineeri 1 H. *14. Pooli magnetvälja arvutamisvalem, tähised valemis. *15. Too näiteid induktiivsuse kasutamisest. *16. Pöörisvoolud ja nende rakendusalad. Lorentzi jõud, elektromagnetiline induktsioon, mahtuvus ja endainduktsioon G2 klass KT. nr. 2. 1
elektriväli tööd 1J, siis on pinge nende punktide vahel 1 volt V. ELEKTRIVÄLJA TUGEVUSE JA POTENTSIAALIDE VAHE SEOS. Elektri välja iseloomustamiseks kasutatakse nii jõujooni kui ekvipotentsiaal pindu.Jõujooned ja ekvipotentsiaalpinnad on omavahel risti. Elektrimahtuvus. Kondensaatorid. Kahe keha omavaheline mahtuvus näitab, kui suure laengu viimisel ühelt kehalt teisele tekib kehade vahel ühikuline pinge. Kehade süsteemi, mis on loodud mingi kindla mahtuvuse saamiseks nim. kondensaatoriks. Kondensaatori mahtuvus on 1F farad, kui laengu 1C viimine ühelt plaadilt teisele tekitab plaatide vahel pinge 1V. Lihtne kondensaator koosneb kahest juhist(kate), mis on eraldatud õhukese dielektriku kihiga. Kondensaatorid liigitatakse: 1) katete kuju järgi. Plaatkonde, kerakond. 2) dielektriku liigi järgi. Paber, õhk konde. 3)mahtuvuse muudetavuse järgi. Pöördkond. / Esimene konden leiutati 1745 a Leidenis nn leideni purk--joonis
Naturaalne 2,9 kummi Vesi 81 Etanool 27 10. Elektrimahtuvus. Kondensaatorid. Laengu jäävuse seaduse tõttu elektrimahtuvus on alati kahe keha omavaheline mahtuvus. Kahe keha omavaheline mahtuvus näitab, kui suure laengu viimisel ühelt kehalt teisele tekib kehade vahel ühikuline pinge. Kehade süsteemi, mis on loodud mingi kindla mahtuvuse saamiseks, nimetatakse kondensaatoriks. Kaks elektrit juhivaid plaate ja dielektrik. Piisab ka ühe plaadi laadimisest. Millised on kondensaatorid? K o n d e n s a a to r i liik A la lis e m a h tu v u s e g a M u u tu v a m a h tu v u s e g a E le k tr o lü ü tk o n d e n s a a to r k o n d e n s a a to r k o n d e n s a a to r
ruuduga. Ühenimeliste suurust E nim. elektrivälja laengute korral on jõud tugevuseks antud punktis. 2. positiivne(tõukuvad) ja Elektrivool - Asetades erinimeliste laengute korral on elektrijuhi elektrivälja hakkab jõud negatiivne(tõmbuvad). juhis olevatele vabadele 2)Kondensaator - laengutele mõjuma elektriline Kondensaatoriks nim. teineteise jõud f = q E.See tekitab lähedale asetatud ja laengute korrapärase liikumise teineteisest isoleeritud välja sihis (positiivsed välja elektrijuhi paari. Juhipaari suunas, negatiivsed mahtuvus C=q/ fii1-fii2. Kondeka vastassuunas) seda nim. mahtuvus on laeng, mis tuleb elektrivooluks. Elektrivoolu
laeng 1 C. Praktikas kasutatakse väiksemaid ühikuid: 1 F = 10-6 F, 1 nF = 10-9 F, 1 pF = 10-12 F Kehade mahtuvus sõltub nende mõõtmetest ja teiste juhtide lähedusest. Kui kaks juhti on üksteise lähedal tekib nende vahele mahtuvus, mis näitab kui suure laengu lisamisel ühele kehale suureneb nende vaheline potentsiaal 1 V võrra. kondensaator: Kaht dielektrikuga eraldatud metallplaati või mistahes kujuga elektrijuhti elektroodi nimetatakse kondensaatoriks. Kondensaatori mahtuvus on oluliselt suurem üksiku elektroodi mahtuvusest. Lihtsaim on lamekondensaator, mille elektroodideks on kaks ühesugust teineteisega rööpset metallplaati. kond. rööpühendus: rööpüh. nim sellist ühendust, mil kõik kond-ite + laengutega elektronid on ühendatud omavahel ja - omavahel(joonis).. - kõikide kond-ite pinged on ühesugused ja võrdsed ükskõik millise kond-i pingega u1=u2=..; patarei laeng aga üksikute kond-ite laengute summaga q=q1+q2+q3+..
abiks.pri.ee Elektrivälja kahe punkti vahel on pinge üks volt, kui laengu 1C viimisel ühest punktist teise tehakse tööd 1J; 1V=1J/1C Elektrivälja tugevuse ja potensiaalide vahe seos A=Eqd & A=qU >>> U=Ed Elektrivälja iseloomustamiseks kasutatakse nii jõujooni kui ekvipotentsiaalpindu (sama potensiaaliga pind) KONDENSAATORID Kahe keha omavaheline mahtuvus näitab, kui suure laengu viimisel ühelt kehalt teisele tekib kehade vahel ühikuline pinge. C=q/U Kondensaatoriks nim kehade süsteemi, mis on loodud mingi kindla mahtuvuse saamiseks. Kondensaatoreid liigitatakse:1)kuju järgi (plaat, kerakon) 2) dielektriku liigi järgi (paberõhk) 3) mahtuvuse muudetavuse järgi (pöördkon) C=e0eS/d; W=CU2/2 OHMI SEADUS VOOLURINGI OSA KOHTA. TAKISTUS. Eri liiki juhtidel sõltub voolutugevus pingest erinevalt. Ohm uuris katseliselt voolu ja pinge vahelist seost metalljuhtide korral ja tegi kindlaks seaduspärasused.
5.3 Kondensaator Kehade mahtuvusele avaldavad mõju läheduses asuvad teised kehad. Mida lähemal on kehad teineteisele, seda suurem on mahtuvus. Sel juhul tuleb rääkida kehade kogumi mahtuvusest. Kahe keha vaheline mahtuvus on võrdne laengu suurusega, mis on vaja anda ühele neist kehadest, et nende kehade vaheline pinge muutuks ühe ühiku võrra: Q C= U Kaht dielektrikuga eraldatud metallplaati või mistahes kujuga elektrijuhti elektroodi nimetatakse kondensaatoriks. Kondensaatori mahtuvus on oluliselt suurem üksiku elektroodi mahtuvusest. Lihtsaim on lamekondensaator, mille elektroodideks on kaks ühesugust teineteisega rööpset metallplaati. Plaatide vahel on isoleeraine dielektrik , õhk, vilk, portselan, kile, elektrolüüt jne. Kui kondensaator ühendada alalisvooluallikaga, kogunevad elektroodidele laengud, mis on suuruselt võrdsed, kuid vastasmärgilised. Laengute toimel tekib dielektrikus homogeenne elektriväli Q U E= = ,
5.3 Kondensaator Kehade mahtuvusele avaldavad mõju läheduses asuvad teised kehad. Mida lähemal on kehad teineteisele, seda suurem on mahtuvus. Sel juhul tuleb rääkida kehade kogumi mahtuvusest. Kahe keha vaheline mahtuvus on võrdne laengu suurusega, mis on vaja anda ühele neist kehadest, et nende kehade vaheline pinge muutuks ühe ühiku võrra: Q C= U Kaht dielektrikuga eraldatud metallplaati või mistahes kujuga elektrijuhti – elektroodi – nimetatakse kondensaatoriks. Kondensaatori mahtuvus on oluliselt suurem üksiku elektroodi mahtuvusest. Lihtsaim on lamekondensaator, mille elektroodideks on kaks ühesugust teineteisega rööpset metallplaati. Plaatide vahel on isoleeraine – dielektrik – , õhk, vilk, portselan, kile, elektrolüüt jne. Kui kondensaator ühendada alalisvooluallikaga, kogunevad elektroodidele laengud, mis on suuruselt võrdsed, kuid vastasmärgilised. Laengute toimel tekib dielektrikus homogeenne elektriväli Q U
1. elektriväli dielektrikutes 2. kondensaator 3. biot-savarti-laplace seadus 4. elektromagnetiline induktsioon 5. valguse interferents 1. Aatom on mittepolaarne-ei oma pooluseid. Kui aga aatomitest moodustub molekul, siis ei pruugi erimärgiliste laengute raskuskeskmed kokku langeda. Selliseid molekule nimetatakse polaarseteks. Kui poolusi on kaks nimetatakse laengusüsteemi dipooliks. Dielektrik on aine, milles vabade laengute hulk normaaltingimustel on väga väike. 2. Kondensaatoriks nimetatakse teineteise lähedale asetatud ja teineteisest isoleeritud elektrijuhi paari. Juhipaari mahtuvus C=q/ fii1-fii2 Kondeka mahtuvus on laeng, mis tuleb viia kondeka ühelt juhilt teisele, et muuta potensiaalide vahet ühe ühiku võrra. Laetud juhi energia võrdub laadimisel kulutatud tööga dA=fii*d*q Kondensaatori energia w=Curuut/2 3. Mis tahes voolu magnetväli on arvutatav selle voolu elementide poolt põhjustatud magnetvälja tugevuste summana
Seda nimetatakse piesoelektriliseks efektiks. Piesoelektriline efekt on ka räni kristallidel, mida kasutatakse ka tehnikas, näit. kvartsgeneraatorid. Elektrimahtuvus ja kondensaatorid Elektrimahtuvus laeng, mis kulub keha laadimiseks teatud potensiaalini. Keha potensiaal kasvab võrdeliselt talle antud laenguga. fiiq Võrdeteguriks on 1/C C=q/fii. Elektrimahtuvus on laeng, mis tuleb anda juhile, et muuta potensiaali ühe ühiku võrra. C/v=F(farad) Kondensaatoriks nimetatakse teineteise lähedale asetatud ja teineteisest isoleeritud elektrijuhi paari. Juhipaari mahtuvus C=q/ fii1fii2 Kondeka mahtuvus on laeng, mis tuleb viia kondeka ühelt juhilt teisele, et muuta potensiaalide vahet ühe ühiku võrra. Laetud juhi energia võrdub laadimisel kulutatud tööga dA=fii*d*q Kondensaatori energia w=Curuut/2 Laetud kondensaatori energia Kondensaatori mahtuvus on laeng , mis tuleb viia kondensaatori ühelt juhilt teisele , et muuta
positiivse laenguga keha viimasel ühest punktist teise. A = qEs · Elektrimahtuvuseks nim. kehade omadust koguda elektrilaenguid. Seadme elektrimahtuvuseks nim. seadme ühelt osalt teisele viidud laengu ja üleviimise tulemusena tekkinud suhet. q C= , milles C mahtuvus (F) U q laeng (C) U pinge (V) · Kondensaatoriks nim. seadmeid, mida kasutatakse elektrilaengute saavutamiseks. Kondensaator koosneb kahest elektrijuhtmest, mis on teineteisest eraldatud õhukese dielektriga. Lihtsaim kondensaator koosneb 2-st paralleelsest metallplaadist, mille vahel on õhk. · Kondensaatori mahtuvus: S C= 0 , milles suhteline dielektriline läbitavus d o elektriline konstant (8,85*10-12 C2/N*m2) S ühe plaadi pindala (m2)
Kogu keha summaarse dipoolmomendi arvutamisel saame tulemuseks 0. Kui dielektrik asetada välisesse elektrivälja muutub dielektrik polaarseks ja omandab dipoolmomendi. Elektriväli püüab korrapärastada dipoolmomente, soojusliikumine segab seda. Polarisatsiooni tugevust iseloomustab aine ruumiühiku dipoolmomendiga P 1 / Vp Väljatugevuse nõrgestamist iseloomustatakse aine dielektrilise läbitavuse ehk konstanfiga ε, mis on alatu suurem kui 1. 2)Kondensaator. Kondensaatoriks nimetatakse üksteise lähedale asetatud ja teineteisest isoleeritud elektrijuhi paari. Juhipaari mahtuvus on C=q1-2 Kondensaatori mahtuvus on laeng, mis tuleb viia kondensaatori ühelt juhilt teisele, et muuta nende potensiaalide vahet ühiku võrra. Plaatkondensaatori elektrimahtuvus on võrdeline dielektriku läbitavusega, plaadi pindalaga ja pöördvõrdeline plaatidevahelise kaugusega. C=0 Sd Laetud juhi energia võrdub laadimisel tehtud tööga. dA=dq
välja mõju eest. Irdjuhiks nimetatakse juhti, mis on teistest juhtidest ja laetud kehadest väga kaugel. Suurendades irdjuhi laengut, suureneb võrdeliselt sellega irdjuhi potentsiaal, võrdetegurit q nimetatakse irdjuhi elektrimahtuvuseks: C = . Juhtidest koostatud süsteemi, mille mahtuvus on irdjuhi mahtuvusest suurem ja ei ole mõjustatud teistest kehadest, nimetatakse kondensaatoriks. Kahest juhist (kattest) koostatud kondensaatori mahtuvus q on: C = , kus q on kondensaatori laeng ja ( 1 - 21 ) - katete potentsiaalide 1 - 2 vahe. Kondensaatori mahtuvus suureneb, kui katete vahel oleva keskkonna dielektriline läbitavus suureneb. 1 Laengute süsteemi energia: W = i qi , kus i on elektrivälja potentsiaal laengu qi 2 i q C 2 q 2
positiivse laenguga kehale. pinge kahe punkti vaheline pinge näitab, kui suurt tööd teeb elektriväli ühikulise positiivse laenguga keha viimisel ühest punktist teise. elektrimahtuvus kahe keha omavaheline mahtuvus näitab, kui suure laengu viimisel ühelt kehalt teisele tekib kehade vahel ühikuline pinge. plaatkondensaator kehade süsteemi, mis on loodud kindla mahtuvuse saamiseks nimetatakse kondensaatoriks. Alalisvool elektrivool laengukandjate suunatud liikumine. voolutugevus näitab kui suur laeng läbib juhi ristlõiget ühes ajaühikus. elektritakistus juhi omadus avaldada laengukandjate liikumisele takistavat mõju. elektrivoolu töö juhis tehtav töö on võrdeline voolutugevusega, pingega juhi otstel ja voolu kestusega. elektrivoolu võimsus elektriseadme poolt arendatava võimsuse saab esitada voolutugevuse ja pinge korrutisena.
temperatuurist. Kirchhoffi seadus: Kiirgamis-ja neelamisvõime suhe ei sõltu kehast, see on kõigi kehade r / aT = f ( , T ) jaoks ühesugune sageduse ja temperatuuri funktsioon. T Mida suurem on keha kiirgamisvõime seda suurem on ka keha neeldumisvõime. II 1.??? 2. Kondensaatorid, nende ühendamine- Kondensaatoriks nimetatakse üksteise lähedale asetatud ja teineteisest isoleeritud elektrijuhi paari. Juhipaari mahtuvus on C=q 1-2 Kondensaatori mahtuvus on laeng, mis tuleb viia kondensaatori ühelt juhilt teisele, et muuta nende potensiaalide vahet ühiku võrra. Plaatkondensaatori elektrimahtuvus on võrdeline dielektriku läbitavusega, plaadi pindalaga ja pöördvõrdeline plaatidevahelise kaugusega. C=0 Sd Laetud juhi energia võrdub laadimisel tehtud tööga.
niivõrd suure mahtuvusega keha, et talle võib anda kuitahes suure laengu, ilma et tema potentsiaal märgatavalt muutuks. Laeng liigub Maasse läbi maandusjuhtme, mitte aga läbi seadme kasutaja keha. Seega on mingi keha maandamine samaväärne suure augu tegemisega niisuguse anuma põhja, millesse vesi mitte mingil juhul koguneda ei tohi. Kui ka vesi eksikombel satub anumasse, jookseb vesi läbi augu otsekohe maha. Kehade süsteemi, mis on loodud mingi kindla mahtuvuse saamiseks, nimetatakse kondensaatoriks. Lihtsaim kondensaator koosneb kahest elektrit juhtivast plaadist ehk kattest, mille vahel paikneb dielektrikukiht. Kondensaatori mahtuvus näitab, kui suure laengu Q andmisel ühele plaadile suureneb plaatidevaheline pinge U ühe ühiku võrra. Seega on kondensaatori mahtuvus sisuliselt tema plaatide omavaheline mahtuvus Kondensaatori laadimiseks reeglina ei võeta laengut ühelt plaadilt, et anda seda teisele plaadile. Piisab vaid ühe plaadi laadimisest. Laetud plaadi elektrivälja mõjul
positiivne ioon mis vabalt ümber paikneda ei saa. Selliseid elektrone nimetatakse . Sellised elektrone nimetatakse juhtivuselektronideks. Isolaatorites sellised vabad elektroni üldjuhul puuduvad. Elektrijuhi lähedal paiknev laeng võib tekitada juhis indutseeritud laengu. Indutseeritud laeng tekib siis kui välise elektrilaengu mõjul paiknevad juhis olevad juhtivuselektronid ringi ja juht saab laengu. (Näiteks saab üks varda ots negatiivse laengu ja teine ots samasuure positiivse laengu) Kondensaatoriks nimetatakse kahest elektrijuhist koosnevat süsteemi. Neid juhte nimetatakse kondensaatori plaatideks ja nad on teineteisest isoleeritud. Kondensaatori laenguks nimetatakse ühele plaadile antud laengut. Teine plaat saab sama suure kuid vastasmärgilise laengu (+ q ja – q ) . Kondensaatori kogulaeng on null. Kondensaatori plaadid on ekvipotentsiaalpinnad, kuid nendel plaatidel on potentsiaalide vahe. Elektrimahtuvus on füüsikaline suurus mis iseloomustab kondensaatori võimet salvestada
(löök ) Elektriväli juhi sees ja pinnal- 6p.Elektrimahtuvus-Elektrostaatikas tähendab elektrimahtuvuse mõiste laengut, mis kulub keha laadimiseks teatud potensiaalini. Keha potensiaal kasvab võrdeliselt talle antud laeguga. q. potensiaal (fii) =q/C ehk C=q/ - järelikult: Elektrimahtuvus on laeng, mis tuleb anda juhile, et muuta sellepotensiaaliühe ühiku võrra. 1C/V=1F (Farad- mahtuvuse ühik) Kera mahtuvuse valem: C=40R 2p.Kondensaatorid, nende ühendamine- Kondensaatoriks nimetatakse üksteise lähedale asetatud ja teineteisest isoleeritud elektrijuhi paari. Juhipaari mahtuvus on C=q/1-2 Kondensaatori mahtuvus on laeng, mis tuleb viia kondensaatori ühelt juhilt teisele, et muuta nende potensiaalide vahet ühiku võrra. Plaatkondensaatori elektrimahtuvus on võrdeline dielektriku läbitavusega, plaadi pindalaga ja pöördvõrdeline plaatidevahelise kaugusega. C=0 S/d Laetud juhi energia võrdub laadimisel tehtud tööga
See nähtus võimaldab lihtsa mehaanika abil luua häid elektrivõngete stabilisaatoreid (kristall resoneerib elektrivõngetele, mille võnkesagedus ühtib kristallplaadi mehaanilise omavõnkesagedusega). Elektreedid on teatavad dielektrilised materjalid, mis sobivates tehnoloogilistes tingimustes tugeva elektrivälja abil elektriseerituna säilitavad kestvalt oma polariseerituse ka seda põhjustanud elektrivälja toime lakkamisel. Kondensaator- Kondensaatoriks nimetatakse üksteise lähedale asetatud ja teineteisest isoleeritud elektrijuhi paari. Juhipaari mahtuvus on C=qU1-U2 Kondensaatori mahtuvus on laeng, mis tuleb viia kondensaatori ühelt juhilt teisele, et muuta nende potensiaalide vahet ühiku võrra. Plaatkondensaatori elektrimahtuvus on võrdeline dielektriku läbitavusega, plaadi pindalaga ja pöördvõrdeline plaatidevahelise kaugusega. C=0 Sd Laetud juhi energia võrdub laadimisel tehtud tööga. dA=dq
(löök ) 33. Elektrimahtuvus Elektrimahtuvus-Elektrostaatikas tähendab elektrimahtuvuse mõiste laengut, mis kulub keha laadimiseks teatud potensiaalini. Keha potensiaal kasvab võrdeliselt talle antud laeguga. q. potensiaal (fii) =q/C ehk C=q/ - järelikult: Elektrimahtuvus on laeng, mis tuleb anda juhile, et muuta sellepotensiaaliühe ühiku võrra. 1C/V=1F (Farad- mahtuvuse ühik) Kera mahtuvuse valem: C=40R 34. Kondensaator Kondensaatorid, nende ühendamine- Kondensaatoriks nimetatakse üksteise lähedale asetatud ja teineteisest isoleeritud elektrijuhi paari. Juhipaari mahtuvus on C=q/1-2 Kondensaatori mahtuvus on laeng, mis tuleb viia kondensaatori ühelt juhilt teisele, et muuta nende potensiaalide vahet ühiku võrra. Plaatkondensaatori elektrimahtuvus on võrdeline dielektriku läbitavusega, plaadi pindalaga ja pöördvõrdeline plaatidevahelise kaugusega. C=0 S/d Laetud juhi energia võrdub laadimisel tehtud tööga
Laengutesüsteemi ja elektrivälja energia A) Elektriväli juhi sees ja selle pinnal B) Elektrimahtuvus Elektrimahtuvus iseloomustab elektrit juhtiva keha või kondensaatori võimet salvestada elektrilaengut. Mahtuvust mõõdetakse elektrilaenguna, mis tõstab keha potentsiaali või kondensaatori elektroodide potentsiaalide vahet (pinget) ühiku võrra: C) Kondensaator Kaht dielektrikuga eraldatud metallplaati või mistahes kujuga elektrijuhti – elektroodi – nimetatakse kondensaatoriks. Kondensaatori mahtuvus on oluliselt suurem üksiku elektroodi mahtuvusest. D) Laengutesüsteemi elektrivälja energia 13. Alalisvool a. Elektrivoolu tekkimise tingimused ja karakteristikud b. Metallide elektrijuhtivuse klassikaline teooria c. Klassikalise elektronteooria katseline kontroll d. Üldistatud Ohmi seadus integraalsel kujul. Kirchhoffi seadused A) Elektrivool tekkimise tingimused ja karakteristikud B) Metallide elektrijuhtivuse klassikaline teooria
See potentsiaal sõltub: juhile antud laengu suurusest, juhi kujust ja mõõtmetest ning teiste juhtide olemasolust antud juhi lähedal. Viimaseid kolme parameetrit saab kokku võtta laengust sõltumatu kordaja - mahtuvuse abil: Mahtuvus - juhile antud laeng jagatud juhi potentsiaaliga (keha pinnale kogutav laengu suurus) Farad (F) - juhi mahtuvus, kui laeng 1 C tõstab tema potentsiaali 1 V võrra. Laengu salvestamiseks ette nähtud seadet nimetatakse kondensaatoriks. Plaatkondensaator kaks paralleelselt met-plaati, mis on eraldatud dielektrikuga. Väli dielektrikus. Kui laenguid ümbritsevaks keskkonnaks on dielektrik, ei saa selles olevad laengud vabalt liikuda. Nimetatakse selliseid laenguid seotud laenguteks, ja see tähendab, et tavaolukorras on neile mõjuvad jõud tasakaalus. Kui lisandub elektriväljast tingitud jõud, leiavad osakesed uue, varasemaga võrreldes nihutatud asendi.
1788. aastat loetakse tööstusliku pöörde alguseks(9, lk 16). Ühel päeval 1763. aastal parandas Sotimaal Glasgows elav tööriistategija James Watt üht Newcomeni tüüpi aurumasinat (vt lisa 2.). Miks on see masin ometi nii ebaefektiivne? Vastus sellele küsimusele käis ta peast läbi valgussähvatusena ühel jalutuskäigul. Auru kuumutatakse ja jahutatakse ju samas silindris. Miks mitte juhtida aur teise silindrisse. niisuguse ta ka ehitas, nimetades selle kondensaatoriks. Ja taoline masin töötas! Watt patendeeris selle leiutise ja aurumasin tänapäeva mõttes ongi leiutatud. Peale selle võttis ta patendia ka aurumasina regulaatorile, mis tagas masina ühtlase töötamiskiiruse. Watti aurumasin oli õnnestunud kui statsionaarne jõuallikas. kahjuks töötas see võrdlemisi madalal survel ega suutnud panna liikuma auruvedurit (1, lk 40). Kaevanduse ja vabrikuomanikud ning ka sõjaväelased soovisid, et sõitjate- ja kaubavedu, vägede ja
(löök ) Elektrimahtuvus-Elektrostaatikas tähendab elektrimahtuvuse mõiste laengut, mis kulub keha laadimiseks teatud potensiaalini. Keha potensiaal kasvab võrdeliselt talle antud laeguga. q. potensiaal (fii)qC ehk C=q - järelikult: Elektrimahtuvus on laeng, mis tuleb anda juhile, et muuta selle potensiaali ühe ühiku võrra. 1CV=1F (Farad- mahtuvuse ühik) Kera mahtuvuse valem: C=40R Kondensaatorid, nende ühendamine- Kondensaatoriks nimetatakse üksteise lähedale asetatud ja teineteisest isoleeritud elektrijuhi paari. Juhipaari mahtuvus on C=q1-2 Kondensaatori mahtuvus on laeng, mis tuleb viia kondensaatori ühelt juhilt teisele, et muuta nende potensiaalide vahet ühiku võrra. Plaatkondensaatori elektrimahtuvus on võrdeline dielektriku läbitavusega, plaadi pindalaga ja pöördvõrdeline plaatidevahelise kaugusega. C=0 Sd Laetud juhi energia võrdub laadimisel tehtud tööga
Selliseid elektrone nimetatakse . Sellised elektrone nimetatakse juhtivuselektronideks. Isolaatorites sellised vabad elektroni üldjuhul puuduvad. Elektrijuhi lähedal paiknev laeng võib tekitada juhis indutseeritud laengu. Indutseeritud laeng tekib siis kui välise elektrilaengu mõjul paiknevad juhis olevad juhtivuselektronid ringi ja juht saab laengu. (Näiteks saab üks varda ots negatiivse laengu ja teine ots samasuure positiivse laengu) Kondensaatoriks nimetatakse kahest elektrijuhist koosnevat süsteemi. Neid juhte nimetatakse kondensaatori plaatideks ja nad on teineteisest isoleeritud. Kondensaatori laenguks nimetatakse ühele plaadile antud laengut. Teine plaat saab sama suure kuid vastasmärgilise laengu (+ q ja – q ) . Kondensaatori kogulaeng on null. Kondensaatori plaadid on ekvipotentsiaalpinnad, kuid nendel plaatidel on potentsiaalide vahe. Elektrimahtuvus on füüsikaline suurus mis iseloomustab kondensaatori võimet salvestada
(kristall resoneerib elektrivõngetele, mille võnkesagedus ühtib kristallplaadi mehaanilise omavõnkesagedusega). Elektreedid on teatavad dielektrilised materjalid, mis sobivates tehnoloogilistes tingimustes tugeva elektrivälja abil elektriseerituna säilitavad kestvalt oma polariseerituse ka seda põhjustanud elektrivälja toime lakkamisel. Kondensaator- Kondensaatoriks nimetatakse üksteise lähedale asetatud ja teineteisest isoleeritud elektrijuhi paari. Juhipaari mahtuvus on C=q/U1-U2 Kondensaatori mahtuvus on laeng, mis tuleb viia kondensaatori ühelt juhilt teisele, et muuta nende potensiaalide vahet ühiku võrra. Plaatkondensaatori elektrimahtuvus on võrdeline dielektriku läbitavusega, plaadi pindalaga ja pöördvõrdeline plaatidevahelise kaugusega
Tähis U, ühik 1V=1 J/C. Valem: U=A/q Töö elektriväljas: A=Uq ; A=qE l (l nihe) ; A=q Elektrimahtuvus: Kahe keha omavaheline mahtuvus C näitab, kui suure laengu viimisel ühelt kehalt teisele tekib kehade vahel ühikuline pinge. Tähis C, ühik 1F=1 C/V Valem: C=q/U Üksiku keha mahtuvus näitab, kui suure laengu andmisel kehale tekib keha potentsiaali ühikuline muutus. Valem: C=q/ Kondensaatoriks nimetatakse kehade süsteemi, mis on loodud mingi kindla mahtuvuse saamiseks. Koosneb kahest juhtidest plaadist, mille vahel paikneb dielektrikukiht. Plaatkondensaatori mahtuvus on võrdeline kummagi plaadi pindalaga S, plaatidevahelise aine läbitavusega ja pöördvõrdeline plaatide vahekaugusega d. Valem: C=( S)/d Kondensaatorite rööpühendusel kogumahtuvuse saamiseks liidetakse üksikute kondensaatorite mahtuvused
9 Elektrostaatilise induktsiooni nähtus seisneb võrdsete vastasnimeliste laengute tekkimises laadimata kehas, kui talle lähendada laetud keha. Elementaarlaenguks nim elektroni laengut e=1,6*10-19 C Faraday arv näitab, et 1 mooli aine eraldamiseks elektrolüüsil elektroodidele peab elektrolüüti läbima laeng 96500 C. Kondensaatoriks nim kahte teineteisele lähendatud, kuid teineteisest isoleeritud (dielektriku kihiga eraldatud) juhti. Ül salvestada elektrilaenguid. Laengu jäävuse seadus süsteemides, milles leanguga osakeste koguarv ei muutu, on kõigi osakeste laengute algebraline summa jääv. Potentsiaalide vahet nim pingeks.U=1-2 Proovilaeng on kokkuleppeliselt positiivne laeng. Elektrivälja paigutatuna mõjub talle teatud elektrivälja jõud.
##SOOJUSVAHETID## Soojusvahetite klassifikatsioon ja iseloomustus: mis on soojusvaheti?soojusvaheti on ettenhtud juba olemasoleva soojuse leandmiseks helt kehalt teisele kehale , pole oluine kas on vedel tahke vi gaasiline , kuumemalt kehalt madalama temp kehale, soojusvahetites vivad toimuda mitmesugused soojuslikud protsessid naguniteks soojusvahetistes toimub kehade temp. muutus. seal toimub aurustumine vib toimuda, keemine kondenseerumine, hiljem nimetame seda kondensaatoriks, sulamine vib toimuda, tahkumine. nedes protsessides mis toimuvad soojusvahetites, vib osaleda kas kaks vi rohkem keha neid kehasid mis osalevad lal mainitud protsessides nimetatakse SOOJUSKANDJATEKS . Soojuskandjad vivad olla , gaasilised vedelad vi siis tahked. Osa soojuskandjaid annab soojuse ra ja teised vtavad vastu .Kasutusala jrgi on soojusvahetid vi nad vivad olla kigepealt eelsoojendid. vivad kanda nimetust kondensaatorid - vivad olla aurutid
= W/Q = A/q 196. Kas punktlaengu elektriväli saab olla homogeenne?Ei 197. Kuidas oleneb punktlaengu elektriväli uuritava punkti kohavektorist? Kohavektori pikkus määrab punktlaengu elektrivälja (tugevuse) ning selle asend määrab elektrivälja jõujoonte paiknemise. 198. Milline on elektriväli tasapinnalise laetud plaadi ümber? Elektriväli on ovaali kujuline. 199. Mis on kondensaator? Kondensaatoriks nim kahte teineteisele lähendatud, kuid teineteisest isoleeritud (dielektriku kihiga eraldatud) juhti on kahe juhi süsteem, millest üks asub teise õõnsuses. On seadis, mis võimaldab salvestada elektrivälja energiat. Lihtsam kondensaator koosneb kahest metallplaadist(kattest), mille vaheline kaugus on nende mõõtmetest palju kordi väiksem. Katetele antakse absoluutväärtuselt võrdsed erimärgilised laengud. 200. Defineerige juhi elektrimahtuvus.
1. Mida nimetatakse mahtuvuseks? 2. Millega mahtuvust mõõdetakse? 3. Mis ühikutes mahtuvust mõõdetakse? 4. Millal on mahtuvus 1 farad? Kas farad on suur või väike mahtuvusühik? 5. 1 mikrofarad ( F) = ... F. 6. 1 nanofarad (nF) = ... F. 7. 1 pikofarad (pF) = ... F. 8. Millest sõltub kondensaatori mahtuvus? 9. Millest mahtuvus ei sõltu? Tuua näiteid. 10.Mida suurem on pind seda väiksem (või suurem on mahtuvus) (kirjuta õige vastus). 38.Kondensaator. 1. Mida nimetatakse kondensaatoriks? 2. Mida nimetatakse kondensaatori elektroodideks e. plaatideks? 3. Mis moodustavad kondensaatori? Tuua näiteid. 4. Mida lähemal on kehad teineteisele, seda väiksem või suurem on mahtuvus? (kirjutada õige vastus). 5. Joonistada lihtsaim lamekondensaator. 6. Mida tehakse mahtuvuse suurendamiseks? 7. Millised andmed märgitakse kondensaatorile? Miks ei tohi ületada kasutatavale dielektrikule lubatavat suurimat väärtust? 8. Joonistada mitmeplaadiline kondensaator. 39
on muutumatu suuurus ning iseloomustab seadme mahtuvust. C=q/U kus: q ( C ) -leengu suurus plaatidel U ( V ) - plaatide vaheline pinge C ( 1C/ 1V = 1 F ( farad )) -elektrimahtuvus. Kaks teineteisest ioleeritud ja teineteise lähedalasetatud juhti moodustavad kondensaatori. Kondensaatori ülesandeks on koguda laenguid. Lihtsamaks kondensaatoriks on plaatkondensaator, mis koosneb kahest plaadist ja nende vahel olevast S dielektrikust. Plaatideks on harilikult metalllehed ja dielektrikuks võib olla tahkis, vedelik kui ka gaas, näiteks õhk.Plaatkondensaatori mahtuvus sõltub: d 1) plaatide ( elektroodide ) pindalast S ( m )
teise astme sisendisse, teise astme väljund signaal kolmanda astme sisendisse jne. Signaali edastamisel ühest astmest teise kasutatakse sidestus elemente mille ülesandeks on juhtida ühest astmest teise vahelduvpingeline signaal kuid mitte lasta edasi alalispinget mis mõjutab astme tööpunkti. Enamlevinud sidestus ahelaks on RC-ahel, mis koosneb kondensaatorist ja takistusest. Joonis 2.3.1 Kondensaatoriks on astmete vahele ühendav sidestuskondensaator, takistusena toimib aga järgneva astme sisendtakistus Joonis 2.3.2 Nimetatud RC-ahel on võimendi madalsageduse moonutuste põhjustajaks sest kondensaatori takistus on seda suurem mida madalam on sagedus. Ja alalispinget ei lase ta ültse läbi. Viimati nimetatud omadus isoleerib üksikud astmed alalisvooluliselt. Mis võimaldab igas astmes eraldi valida ja vikseerida tööpunkt. Teiselt poolt sõltub
teise astme väljund kolmanda astme sisendiga jne. Mitmeastmelise võimendi kujundamisel tuleb arvestada ka astmete vastastikuse mõjuga, selle mõju sobitamiseks või vältimiseks omadused erinevad sidestus reziimid, see tähendab et astmed ühendatakse omavahel sidestuse kaudu. Vastavalt sellele on olemas 3 erinevat sidestus liiki RC-sidestus, otsene sidestus ja trafosidestus. Joonis 1.joonis 2 RC- võimendis on sidestusahelas RC-ahel, mille kondensaatoriks on lülitusviigud sidestuskondensaator ja takistuseks järgneva astme sidestus. taolise sidestusahela kasutamise mõte seisneb selles alalisvooluliselt omavahel erinevad astmed, võimaldades valida sõltumatut tööpunkti ja seda ka fikseerida. Vahelduvvoolu signaali laseb sidestuskondensaator läbi. Täpsemalt pingelang kondensaatoril sõltub signaali sagetusest ja see pärast on sideskondensaator märgatavaks takistuseks madalsageduslikes signaalides. See tõttu sõltub
vahel ühikuline pinge: C = q / U . Keha mahtuvus näitab, kui suure laengu andmisel kehale tekib potentsiaali ühikuline muutus: C = q /. Ühe keha mahtuvusest räägitakse siis, kui teine asjaosaline keha on väga kaugel. Üks farad (1 F) on sellise keha mahtuvus, millele tuleb anda laeng üks kulon, selleks et muuta tema potentsiaali ühe voldi võrra: 1 F = 1 C / 1V . . Kondensaatoriks nimetatakse kehade süsteemi, mis on loodud mingi kindla mahtuvuse saamiseks. Kon- densaator koosneb kahest juhtivast plaadist ehk kattest, mille vahel paikneb dielektriku kiht. Kondensaatori mahtuvus C on tema katete omavaheline mahtuvus. Plaatkondensaatori mahtuvus on võrdeline katete pindalaga S, katetevahelise aine dielektrilise läbitavusega ja pöördvõrdeline katete vahekaugusega d : C = 0 S / d .
vahel ühikuline pinge: C = q / U . Keha mahtuvus näitab, kui suure laengu andmisel kehale tekib potentsiaali ühikuline muutus: C = q /. Ühe keha mahtuvusest räägitakse siis, kui teine asjaosaline keha on väga kaugel. Üks farad (1 F) on sellise keha mahtuvus, millele tuleb anda laeng üks kulon, selleks et muuta tema potentsiaali ühe voldi võrra: 1 F = 1 C / 1V . . Kondensaatoriks nimetatakse kehade süsteemi, mis on loodud mingi kindla mahtuvuse saamiseks. Kon- densaator koosneb kahest juhtivast plaadist ehk kattest, mille vahel paikneb dielektriku kiht. Kondensaatori mahtuvus C on tema katete omavaheline mahtuvus. Plaatkondensaatori mahtuvus on võrdeline katete pindalaga S, katetevahelise aine dielektrilise läbitavusega ja pöördvõrdeline katete vahekaugusega d : C = 0 S / d .
Viimaseid kolme parameetrit saab kokku võtta laengust sõltumatu kordaja - mahtuvuse abil: Laetud elektrijuht: "ülearune" laeng koguneb juhi pinnale nii, et kõigile laetud osakestele mõjuv jõud oleks suunatud risti välispinnaga. Mahtuvus - juhile antud laeng jagatud juhi potentsiaaliga Farad (F) - juhi mahtuvus, kui laeng 1 C tõstab tema potentsiaali 1 V võrra. Laengu salvestamiseks ette nähtud seadet nimetatakse kondensaatoriks. Kuidas selline riistapuu on valmistatud ja milliseid nippe kasutatakse mahtuvuse suurendamiseks, lugege lisatekstist. Väli dielektrikus. Kui laenguid ümbritsevaks keskkonnaks on dielektrik, ei saa selles olevad laengud vabalt liikuda. Nimetatakse selliseid laenguid seotud laenguteks, ja see tähendab, et tavaolukorras on neile mõjuvad jõud tasakaalus. Kui lisandub elektriväljast tingitud jõud, leiavad osakesed uue, varasemaga võrreldes nihutatud asendi:
annaabi.ee 
