Kasutatud seadmed 1. Keskkütteradiaator 2. Kondensaadi kogumisanumad(2tk) 3. Kaalud 4. Manomeeter 5. Termopaarid 6. Ajamõõtur(mobiiltelefon) 7. Millivoltmeeter ja elektroonilinetemperatuurimõõtur 8. Elavhõbedatermomeeter 9. Baromeeter 10. T-tüüpi(vask-konstantaan) termopaaride gradueerimistabel 11. Vee ja auru termodünaamiliste omaduste tabelid Töö käik Töö algas sellega,et avati auruventiil ja seejärel kondensaadikraan. Kondensaadiraani all oli ämber, kuhu kondensaat tilkus. Radiaatori sees hoiti rõhku 10 kPa . Peale seda kui aur hakkas väljuma kondensaaditorust, reguleeriti kondensaadikraan nii, et kondensaadi tase oleks näha klaastoru keskosas. Temperatuur ühtlustus ja alustati mõõtmisi. Kraanist lasti teise anumasse umbes 1 kilo külma vett ja kaaluti ära. Seejärel vahetati anumad. Pandi kirja õhurõhk ja toatemperatuur. Katse käigus mõõdeti 5 minutiliste
Tööks vajalikud vahendid 1. Keskkütteradiaator 2. Anumad 3. Kaalud 4. Manomeeter 5. Termopaarid 6. Ajamõõtur 7. Millivoltmeeter ja elektrooniline temperatuurimõõtur 8. Elavhõbetermomeeter 9. Baromeeter 10. Termopaaride gradueerimistabel 11. Vee ja veeauru termodünaamiliste omaduste tabelid Katseseade ja tööpõhimõtte kirjeldus 1- radiaator 2- ümberlüliti 3- külmliideste termostaat 4- elavhõbetermomeeter 5- millivoltmeeter 6- kondensaadi nõu 7- kondensaadikraan klaastoru otsas 8- manomeeter 9- termopaarid 10- auruventiil Soojusvahetus auruga köetava keskkütteradiaatori ja ruumi õhu vahel on komplitseeritud protsess, mille määravad samaaegselt soojusjuhtivuse, konvektiivse ja kiirgussoojusülekande tingimused. Soojusläbikandeprotsessi arvutuslikuks iseloomustajaks on soojusülekandetegur k : 1 k= 1 1 W/(m2K),
Radiaatori pinna termopaarid on ühendatud ümberlüliti 2 kaudu millivoltmeetriga 5 läbi termopaaride külmliideste temperatuuri stabiliseerimise ja mõõtmise ploki (termostaadi) 3, mille temperatuuri mõõdetakse termomeetriga 4. Kondensaadi temperatuuri mõõdetakse elektroonilise temperatuurimõõturiga. 3 3 TÖÖ KÄIK Töö alustamiseks asetati ämber kondensaaditoru alla, avati kondensaadikraan ja auruventiil. Jälgides auru rõhku radiaatori ees, reguleeriti kraani ja ventiili nii, et aur siseneks radiaatorisse ülerõhuga 10 kPa. Sellel tasemel hoiti rõhku kogu katse vältel. Kui aur hakkas kondensaaditorust väljuma, siis reguleeriti kondensaadikraani nii, et kondensaadi tase oleks pidevalt näha klaastoru keskosas. Ühtlasi jälgiti radiaatori ribide pinna temperatuure. Kui temperatuurid enam ei muutunud, siis alustati mõõtmisi.
direktiivid 74/132/EMÜ, 75/524/EMÜ, 79/489/EMÜ, 85/647/EMÜ, 88/194/EMÜ, 91/422/EMÜ, 98/12/EÜ ja 2002/78/EÜ) metoodikale. [RTL 2004, 45, 770 jõust. 01.05.2004] Kood 432. Õhusüsteemi kontrollventiil Nõuded: 1) õhusüsteemi kontrollventiil peab olema valmistaja juhendi kohane; 2) õhusüsteemi kontrollventiil peab toimima, ei tohi pihkuda. Kontrollimine: manomeetri, seebivee ja vaatlusega. Kood 433. Kondensaadikraan Nõuded: 1) kondensaadikraan peab olema valmistaja juhendi kohane; 2) kondensaadikraan peab toimima, ei tohi pihkuda. Kontrollimine: seebivee ja vaatlusega. Kood 434. Õhu pihkamine õhusüsteemist Nõue: rõhk süsteemis ei tohi langeda seisva kompressori korral kiiremini kui 0,05 MPa (0,5 kgf/cm2) 30 min jooksul, kui pidurid on rakendamata, või 15 min jooksul, kui nad on rakendatud. Kontrollimine: manomeetri ja stopperiga. Kood 435. Vedruakud ja rattapiduri kambrid
annaabi.ee 
