Keskkonnakeemia
Kuld klaasis.
1=10-10m.
1nm=10-9m.
1µm=10-6m
1mm=10-3m
Kolloidosakesed on 100x suuremad kui molekulid. Nendele absorbeeruvad anioonid (neg.
laenguga) takistavad kolloidosakeste omavahelist kinnitumist, sest kolloidosakestele kasvab
üldine negatiivne laeng. Kui keskkonnatingimused muutuvad, siis saab võimalikuks ka
katioonide kinnitumine, mis vähendab ühtlasi ka kolloidosakeste üldist negatiivset laengut.
Seetõttu sadenevad osakesed ka põhja.
Õhuniiskuse osakesed kondendeeruvad ümber õhku sattunud kolloidosakese ( nt.
reaktiivlennukite sabad tahmaosakesed).
Suspensioon tahked kolloidosakesed on vedelas keskkonnas. Nt. Savivesi: suuremad
osaksed sadestuvad, väiksemad mitte. Sinna hulka kuuluvad nt värvid, mis ei tilgu.
Piksotroofsus: kõrgem kolloidosakeste kontsenratsioon, osakesed moodustavad sisemise
struktuuri. Ka pasta kõrge kolloidosakeste kontsentratsioon, aga sisemine struktuur puudub.
Nt. Hambapasta.