1980. Aastal 1980 saavutas vene keele ülistamine haripunkti. Selle aasta oktoobris oli valmis kirjutatud ja saadetud avalik kiri Eesti NSV-st. Selles kirjas üritasid nelikümmend haritlast kaitsta eesti keelt. See oli katse astuda avalikku poliitilisse dialoogi komunistliku parteiga. Allakirjutajatest oli näiteks tuntud Jaan Kaplinski, Mati Unt, Rein Ruutsoo ja teised. Kiri oli adresseeritud ajalehtede Pravda, Rahva Hääl ja Sovetskaja Estonija toimetusse. Hiljem üritati mõjutada neid inimesi, kes alla kirjutasid, vestlustega töökohas ja ülekuulamistega prokuratuuris. Võimud soovisid, et kõik allakirjutajad loobuksid allkirjadest. Enamik neist, kahjuks, nii tegigi. 1980. aastatel õpetati vene keelt juba lasteaedades ja koolides esimeses klassis
Saksamaa totuseks tegu USA rahandusminister oma nimelise plaani - Dawes'i plaan. Selle järgi USA laenab Saksamaale raha majanduse arendamiseks. Saksamaa maksab Prantsusmaale ja Suurbritanniale oma reparatsioone ning need saavad omakorda tasuda oma võlgu USA-le. Tänu sellele plaanile majanduse olukord stabiliseerus. 1929-1933 Ülemailmaline majanduskriis. Sellest pääsemiseks oli kaks võimalust: reformid või diktatuur. Saksamaa valis viimase tee. 1919 - tapeti Komunistliku Partei juht K. Liebknecht. 19 1919 loodi NSDAP - Natsionaal Sotsialistlik Saksa Töölis Partei. Nimeks oli Natsionaal Sotsialistlik, et erineda Austria sotsialistidest, kuhu kuulus palju juute. Seetõttu hakati ka saksa parteilasi "natsideks" hüüdma, kuigi sisult olid nad fasistid. NSDAP koosolekutel oli nuhk koodnimega Lud, kes pidi kontrollima partei rahvameelsust. Ta muutus ägedaks ja hakkas ise koosolekutel kõnesid pidama.
Tegemist oli maailmavaadete kokkupõrkega, kus vastamisi seisid 2 süsteemi :demokraatlik ja totalitaarne(kommunistlik, mida juhtis NSVL). Kuigi otsest relva konflikti USA või teiste Lääne riikida ja NSVL ei toimunud. Oli mõlemapoole lõppeesmärk vastasleeri allutamine, ning selleks kasutati kõik võimalikke vahedeid. Seda peaaegu pool sajandid kestnud sõda nim külmaks sõjaks. Külm sõda ja selle põhi vormid. Külmaksõjaks nim majanduslikku ja poliitilist vastasseisu komunistliku idplokki ja Lääne riikide vahel 1945-1990. Külmasõja pealmiseks tulemuseks oli kommunistliku süsteemi kokkuvarisemine. Külmasõja põhivormid: 1. Võidu relvastumine- see puudutas tuuma ja tava relvastust. Usal oli ülekaal tuuma relvades aga NSVL aga tavarelvastuses. Loodi ka sõjalis- poliitilisi liide( NATO, Varasavi Lepingu Organisatsioon) 2. Idealoogiline võitlus- NSVL propaganda üritas tostada,et ainuõige on
06.1940 liikusid demonstrandid toompeale ja kadriorgu ülevõtma valitsus asutusi. Vabastati poliitvangid, võeti üle politsei jaoskonnad, ringhäälingu, ajalehtede toimetused. Aktiivsed demonstrandid toodi varem venelaste poolt Eestisse sisse. Eesti Kommunistliku Partei (EKP) juht oli Karl Säre, asetäitja Nikolai Karotamm. Juuli - korraldati uue riigivolikogu valimised. Kõigis valimisringkondades oli alguses mitu kandidaati, kuid hirmutamisega jäi kõigisse (välja arvatud 1) ainult komunistliku partei esindaja. Valimised võitis Eesti Töörahva Liit. 27.07.1940 - Uus riigivolikogu otsustas: 46 Võeti vastu uus põhiseadus, mis sarnanes Nõukogude Liidu omale. Eesti Vabariigi nimetus asendada Eesti Nõukogue Sotsialistliku Vabariigi nimetusega. Konstanti Päts taandati presidendi ametist. Natsionaliseeriti eraomandus. NSVLiidult paluti ENSV enda koosseisu arvata.
annaabi.ee 
