tõestamise õigus on Eesti notaril. [6] Lepingu olemuslikuks tunnuseks on tema õiguslik sisu, lepinguga tekitavate õiguste ja kohuste iseoom: kas lepinguga toimub ainult valduse üleminek (nt tasuta kasutamise leping) või omandi üleminek (nt müügileping), kas tegemist on ühekordse teenuse osutamisega (nt töövõtuleping) või pideva töösuhte loomisega (nt tööleping) jne. Lepingu sisu järgi eristatakse võõrandamislepinguid, kasutuslepinguid, kindlustuslepinguid, kompromissilepinguid, seltsingulepinguid ja teenuse osutamise lepinguid. 2.1. Võõrandamislepingud Erilist kohta lepingute hulgas, eelkõige oma majandusliku tähenduse poolest, omavad lepingud, millega toimub varaliste hüvede lõplik üleandmine ehk teisisõnu omandi üleminek. 2.1.1. Müügileping Asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga
Võlgnik peab kohustuse täitma lepingule või seadusele vastava kvaliteediga. Kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel päeval. Võlgnik peab kohustuse täitma lepingu või seadusega kindlaksmääratud kohas. Lepingu kehtivus, lepingu muutmine ja lõpetamine Lepingute liigid Leingu sisu järgi eristatakse võõrandamislepinguid, kasutuslepinguid, kindlustuslepinguid, kompromissilepinguid, seltsigulepinguid ja teenuse osutamise lepinguid. Võõrandamislepingud 43 Võõrandamislepingutega toimub varaliste hüvede lõplik üleandmine ehk omandi üleminek. 1) Müügileping a. Tarbijalemüük 2) Vahetusleping (ehk barterleping) 3) Faktooringuleping faktooringulepinguga kohustub üks isik loovutama teisele isikule rahalise
Ülesütlemine ei mõjuta seni lepingu alusel toimunut ja üldjuhul ei toimu ka tagasitäitmist. 11.2. LEPINGUD Võlaõiguslike suhete aluseks olevad lepingud erinevad üksteisest oma vormilt (suulised, lihtkirjalikud, notariaalselt tõestatud), lepingu sõlminud subjektide arvult (ühepoolsed, mitmepoolsed), suhte objektiks oleva asja iseloomult (vallas- ja kinnisvaralepingud) jne. Lepingu sisu järgi eristatakse võõrandamislepinguid, kasutuslepinguid, kompromissilepinguid, seltsingulepinguid ja teenuse osutamise lepinguid. 11.2.1. VÕÕRANDAMISLEPINGUD Võõrandamiselpingud on sellised lepingud, millega toimub varaliste hüvede lõplik üleandmine ehk omandi üleminek, nt müügileping, vahetusleping, faktooringuleping, kinkeleping. 1. Müügileping. Asjamüügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi
annaabi.ee 
