Kompressorid Suruõhu abil käitatakse pneumotööriistu ja -seadmeid, edastatakse mõnd materjali ja postisaadetisi torude kaudu, juhitakse aparaate ja masinaid, käitatakse pidureid ning pihustatakse vedelikke (värvi, kütust). Suruõhku toodavad kompressorid. Kompressor on masina algrõhust vähemalt kaks korda suurema rõhuga surugaasi saamiseks. Levinumad kompressoritüübid: 1) Tigukompressor - gaas komprimeeritakse tigupaariga. 2) Membraankompressor kolb surub kokku membraani. Selleks ei ole vaja õli ning samuti ei tekita see müra, mistõttu kasutatakse just seda laadi kompressoreid meditsiinis ja toiduainetööstuses. Membraankompressori suureks miinuseks on kõrge hind. 3) Jugakompressor - töötab jugapumba põhimõttel: gaasi komprimeerib gaasijoa kineetiline energia. 4) Kolbkompressor - Gaasi surub kokku suletud ruumis (silindris) liikuv kolb.
Uuritakse tema lagundamist osooniga, O3/H2O2-ga, TiO2/UV-ga. . 14.1,3-butaandieeni süntees 1,3-Butadieen on sünteetilise kummi tooraine. n-buteen dehüdrogeenitakse ca 650 C juures produkti saagisega ca 75-85% tooraine ühekordsel läbiminekul kolonnist: n C4H8 ...CH2=CH - CH=CH2 + H2 15.Metanooli süntees Metanooli toodetakse CO ja H2 segust. Sünteesgaasi toodetakse CH4 reformimisel 800 C juures Ni-katalüsaatori juuresolekul : 3CH4 + CO2 + 2H2O (aur) ...4CO + 8H2 Metanooli sünteesiks komprimeeritakse gaas .Katalüsaator on Cr2O3 + ZnO. Reageerimata jäänud lähtegaas retsirkuleeritakse (analoogia NH3 sünteesiga). Saadakse ca 99%-line metanool. CO + 2H2 ..CH3OH Uued, vase baasil väljatöötatud katalüsaatorid võimaldavad reaktsiooni läbi viia madalamal temperatuuril ja rõhul. 16.Formaldehüüdi süntees Formaldehüüdi toodetakse metanooli katalüütilisel (metalloksiidid) oksüdatsioonil: CH3OH + ½ O2 ... CH2O + H2O Kulgeb ka dehüdratatsiooni reaktsioon: CH3O...CH2O + H2
keemine, kondenseerumine, veeldumine, tahkumine, Rankine'i rp-s kondenseerub aur kondensaatoris oleva veeauru kondenseerumissoojuse võrra. Praktikas paljud kombineetitud protsessid. Nendes pr. võib osaleda täielikult. Protsessi osas3--4 komprimeeritakse vett. leiab kasutust peamiselt alumine kütteväärtus. Tahke ja kaks või enamat keha. Need on soojuskandjad, mis joon1--2 kujutab auru isoentroopilist paisumist vedelkütuse kütteväärtuse määramine toimub
Kompressori astmete paigutuse järgi 1. tandem tüüpi kompressorid 2. diferentsiaal tüüpi kompressorid 3. kombineeritud kompressorid 1. madalsurve kolb 1. madalsurve kolb 1. madalsurve kolb 2. kõrgsurve kolb 2. kõrgsurve kolb 2. kõrgsurve kolb 3. kesksurve kolb Tandemkompressorites toimub õhu komprimeerimine üheaegselt kõigis astmetes. Diferentsiaaltüüpi kompressorites komprimeeritakse seda üheaegselt ainult madal – ja kõrgrõhuastmes. Keskrõhuastmes toimub komprimeerimine kolvi tagasikäigul, seega on diferentsiaalkompressori väntvõll koormatud ühtlasemalt. Konstruktsioonilt on diferentsiaal – kompressor väiksema mõõtmeline ja kompaksem, ning kergem ja seda tänu sellele, et diferentsiaalkompressori madalrõhusilindri alumine pool on ühtlasi keskrõhusilindriks. Samas tandemkompressorites juhitakse õhk kompri –
silindriõli oktaanarvu tõstev lisand (ca 11% mahu järgi), vees 3CH4 + CO2 + 2H2O (aur)...............4CO + 8H2 Jääk > 370 27-30 väga hästi lahustuv, ent raskelt biolagundatav. Metanooli sünteesiks komprimeeritakse gaas kuni 200- gudroon 4)Määrdeõlide tootmine · Lahustid (süsivesinikud): CH 2Cl2, CHCl3, CCl3CH3, 30 at rõhuni tempil ca 300 C. Katalüsaator on Cr 2O3 + ZnO. Reageerimata jäänud lähtegaas retsirkuleeritakse
Põlemis kamber on nii konstrueeritud, et põlemine esialgu isohoorne ja sellele järgneb isobaarne. p T v s 10.Aurujõuseadme ringprotsess (Rankine’i rp). Rankine’i rp-s kondenseerub aur kondensaatoris täielikult. Protsessi osas3—4 komprimeeritakse vett. joon1—2 kujutab auru isoentroopilist paisumist soojusjõumasinas algrõhult p1 kuni kondensaatori rõhuni p2. 2—3 auru täielikku isobaar- isotermilist kondenseerumist kondensaatoris. 3—3´vee tagastatavat adiabaatset komprimeerimist, 3´-4 vee isobaarilist kuumutamist aurugeneraatoris, 4—4´vee isobaar-isotermilist aurustumist
suruõhuga kütus põlemiskambrisse. 3) 2.-3. Isobaarne põlemine 4) 3.-4. Adiabaatiline paisumine 4.-1. Soojuse isohoorne eemaldamine (gaasid viivad soojuse ära). (teine vastus: 2-3 on isobaarne protsess, 1-2 on adiabaatiline, 4-1 on isohoorne, 4-3 on adiabaatiline) Nimetatud tsükkel toimub komprimeeritud töösegu süütamise teel, kus kütuse pihustamine viiakse läbi suruõhu abil. Silindrisse imetud puhas õhk komprimeeritakse temperatuurini T=300 kraadi, mis seejärel süütab pihustunud kütuse ja õhu segu. Töösegu põlemine toimub ligilähedaselt isobaarsele protsessile, st teadlikult ette määrates kindla kütusepealeandmise seaduspärasuse, võib olla P= const olla kogu põlemisprotsessi jooksul. Sabathe 1) 1.-2. Õhu komplimeerimine 2) 2. Isesüttimise temperatuur 3) 2.-2.’ Isohoorne põlemine 4) 2.’-3. Isobaarne põlemine 5) 3.-4. Adiabaatne paisumine 6) 4
kinniste kontuuridena. Joonis 14a. Ringprotsess (a) ja pöördringprotsess (külmutusseadmed) (b). Ringprotsess: Toimingu termodünaamilise keha (gaasi) oleku muutused joonisel 14a kujutatud ringprotsessi tsükli noolega näidatud suundades. Lõigul ABC gaas paisub, erimaht suureneb vA-lt vB-ni. Järelikult on gaasi paisumistöö positiivne ja kujutletav pindalana eABCf. . Selle töö sooritamiseks vajab gaas soojust q1. Lõigul CDA gaas surutakse välisjõuga kokku(komprimeeritakse) esialgse olekuni, siin tehtav töö on negatiivne ning kujutletav pindalana fCDAe, kusjuures süsteem annab ümbritsevale keskkonnale soojushulga q2. Summaarne töö on siinjuures positiivne (paisumistöö on suurem komprimeerimistööst) ning väljendub joonisel viirutatud pindalana ABCDA. lts = eABCf - fCDAe = ABCDA Süsteemi poolt tarbitud soojushulk on q = q1 g2ning sellele vastab sooritatud töö suurus. Siin toimus soojuse muundumine mehaaniliseks tööks
tagajärjel veenid kõrvalestas täituvad. Algul süstekoht desinfitseeritakse, nõel viiakse läbi naha mõnesse suuremasse veeni ja hoitakse kinni koos kõrvalestaga. Kaltsium-kloriidi, kloraathüdraadi jt. ärritavate ravimite manustamisel peab hoolikalt jälgima, et süstitavat lahust ei satuks veeni ümbruse kudedesse (tekivad kudede kärbus ja veenipõletik). Selleks tulebki nõel süstimisel pikalt veeni viia, et ta looma rabelemisel kergesti välja ei tuleks. Pärast süstimist veen komprimeeritakse (surutakse kokku), lastakse verd läbi nõela välja voolata. Süstimine kõhuõõnde on levinuim põrsastele ja kesikutele ravimite manustamise viis. Kõhuõõnde süstimisel hoitakse põrsad ja kesikud tagaj asemest rippu, pea allapoole. Pärast süstekoha desinfitseerimist viiakse nõel lühikese torkega häbemeluu ja naba vahe keskkohalt (tagapool naba) 1-2 cm kaugusel keskjoonest läbi kõhuseina ning tehakse süste. 35
neeru ja maksa kapillaaridesse, kus need jäävad peatuma ning põhjustavad vistseraalset sangvinikoloosi. Esineb neeru ja maksapõletik ning areneb vesikõhutõbi, millega kaasneb soomuste servade üleskerki mine (nahaturse) ja punnsilmsus. Suremist esineb selle vormi korral harvem kui lõpusevormi korral.Diagnoosimine toimub helmintide ja nende munade leiu alusel. Haige kala lõpuse lehekesi komprimeeritakse kahe klaasi vahel ja uuritakse mikroskoobi nõrgalt valgustatud vaateväljas, sest sangviniikola munad on väga läbipaistvad. Nii munas olevaid kui ka vabanenud miratsiide saab ära tunda tumedate silmatäppide järgi. Täiskasvanud parasiitide avastamiseks uuritakse arterioosse sibuliku, kõhuaordi ja lõpusearterite verd ja seinu. Tõrje seisneb parasiidi vaheperemeheks olevate tigude hävitamises, s.o tiikide kuivaks laskmises ja
Ühes turbiinis on kokku kuus filtriketast läbimõõduga 110cm. Turbiinid asuvad masina vööripoolses otsas, kinnitatud õhujahutite külge, mis on omakorda kinnitatud mootoriploki külge. Õhk läbib õhufiltrid, ülelaadimisturbiini, õhujahuti ja koguneb ressiiverisse, mis asub silindrite vahel malmploki õõnsuses. Turbokompressoriks on ABB VTR 354P-11/-21. Kompressori tiivik surub õhu sisselaskekanalisse ja seejärel spiraaltorusse, kus ta komprimeeritakse ja surutakse läbi jahutajate ressiiverisse. Turbiini rootori, mille mõlemas otsas on labürinttihendid, panevad tööle väljalaskegaasid. Gaasid sisenevad turbiini läbi difuusorlabade ja lähevad läbi turbiini tööratta, pannes oma liikumise ja paisumisega pöörlema turbiini. Töötanud gaasid lähevad väljalasketorustikku. Kompressori ja turbiinikambrit 26 eraldab vahesein. Võlli mõlemis otsas on laagrid
töötava termodünaamilise keha omadustest. Nii surveastme kui adiabaadi astendaja suurenemisel tõuseb ka termiline kasutegur. 5.1.5 Diiselmootor. Dieseli ringprotsess ja segaringprotsess Teiseks kolbmootori tehniliseks lahenduseks on Saksa inseneri Rudolf Dieseli poolt 1897.a. ehitatud aeglasekäiguline kompressor-mootor (vt Joonis 5 .41), mida tänapäeval tuntakse tema looja nime järgi. Kui Otto mootoris komprimeeritakse survetaktil küttesegu, siis diiselmootoris õhku. Kütuse süütamiseks ei kasutata sundsüüdet, vaid see toimub isesüttimise teel komprimeerimistakti lõpus. Kolbmootori Dieseli ringprotsessis (vt Joonis 5 .42) suunatakse soojus protsessi püsival rõhul. Ideaalne Dieseli ringprotsess koosneb kahest isoentroobist, ühest isobaarist ja ühest isohoorist: õhu isoentroopse komprimeerimise 1 2 on korraldatud nii, et komprimeerimise
tude summa on mootori töömaht; seda mõõdetakse kuup- sentimeetreis. Mootori töömahu suuruse järgi liigitatakse mootorrattad järgmistesse klassidesse: 50,75, 100, 125, 175, 250, 350, 500, 750 ja 1000 cm3. Silindri tööruümi-ja.põlemis- kambri mahud kokku annavad silindri üldmahu'.Va.'.';. Põlemisprotsessi parendamiseks surutakse mootori silindrisse juhitud küttesegu enne süütamist kokku, s. o. komprimeeritakse. Silindris asuva gaasi kokkusurutust iseloomustatakse s ü r v e a s t m e g a. Surveaste on silindri üldmahu ja põlemiskambri mahu suhe, mis näitab, kui mitu korda väheneb gaasi maht silindris kolvi liikumisel a. s. seisust ü. s. seisu. Praegusaja mootorrattamootorite surve- astmed on vahemikus 7 . . . 10. Mida suurem on surveaste, seda suurem on küttesegu põlemisel tekkiv gaaside rõhk, s. t. sama seguhulga põlemisel saame kõrgema surveastme
südamepoole) diureetikumid düspnoe (= ortopnoe) Maksaturse, südamepuudulik (Lasix, furosemiid), 249 kus digitaalis, nitraadid Hingamishäired kaelaveenide täitumus, raskendavad tavapärast iseäranis siis, kui tegevust, seisund paraneb maksa püsti seistes või lahtise komprimeeritakse aknaga Südame Düspnoe teke Kaelaveenide täitumus, tamponaad pikaliasendis või öösiti vererõhu langus, võimalik maksaturse, pulsus paradoxus11
annaabi.ee 
