Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"komprimeerimist" - 15 õppematerjali

Mootor
7
doc

Mootor

Sisseimetava õhu eelsoojendus saadakse kas selle suunamisel ümber mootori kuumade agregaatide või otseselt summutis paiknevalt õhueelsoojendilt. Piloodil on kokpitis võimalik reguleerida, missugust õhku karburaatorisse lubada, kas: a) külma filtreeritud, b) kuuma filtreerimata õhku. Karburaatori eelsoojendust peab vältima mootori suurte võimsuste juures seoses detonatsiooni tekkimise ohuga. Juhul, kui õhk kuumendatakse ette enne komprimeerimist, saavutab see surveprotsessis sellise temperatuuri väärtuse, mis võib esile kutsuda jäigema põlemise kui tavaliselt. Jäätumise probleem on seotud ainult karburaatormootoritega, mitte sissepritsesüsteeme omavate mootoritega. Karburaatori jäätumisega analoogiline situatsioon võib tekkida sissepritsemootoril siis, kui lennatakse jäävihmas või läbi ülejahtunud pilvede, kus jää võib katta õhufiltri ja sulgeda õhu sissepääsu mootorisse

Auto → Auto õpetus
78 allalaadimist
Gaaside ja vedelike voolamine eksam
36
docx

Gaaside ja vedelike voolamine eksam

tööratta jaoks, millel on lõpmatu hulk lõpmatult õhukesi labasid. • eeldatakse ideaalvedelikku. • teoreetilised valemid annavad ainult sõltuvused,lahendused on väga ebatäpsed.  Pumba töökarakteristikud ja andmevõrgu karakteristikud  Gaaside transport, ventilaatorid (Joonis 3.8) o Gaasi transpordiks torudes ja aparaatides ning vaakumi tekitamiseks kasutatakse gaaside komprimeerimist. o o 6. Vedelike segamine. Mehaaniline segamine. Segamise võimsuse leidmine. Vedelike segamine – fluidumi kihtide liikumise tekitamine; materjalide või ainete segu homogeniseerimine. Segamise meetodid ja aparatuuri valik sõltuvad segamise eesmärgist ja segatavate materjalide agregaatolekust. Mehaaniline segamine – kasutatakse erinevate konstruktsioonidega segisteid (pulsatsiooniga, membraaniga, pöörleva mehanismiga). Üldiselt

Füüsika → Gaaside ja vedelike voolamine
123 allalaadimist
Sideõpe
1
doc

Sideõpe

] * Leida pinge telefoni sisendil (toru hargilt võetud), kui telefoni sisetakistus on 400 oomi ja installeerimisel kasutati juhet, mille ühe soone takistus on 1 oomi/m. Telefonijaam on Euroopa standarditele vastav ja paikneb 2 km kaugusel telefonist. ­ I=48/2400=20mA. U=8V * Milline on bitikiirus sidekanalis, tagamaks kvaliteetse monoheli ülekannet, kui helisignaali amplituud kodeeritakse 24bitisesse koodi ja komprimeerimist ei kasutata? ­ diskreetimissamm=1/2Fmax. Fmax olgu 20kHz=>1/2Fmax=1/40kHz. Bitikiirus on 24*2*Fmax=960kb/s * Milline on kõrgeim sagedus digitaalsel monoheliülekandel kui kasutatakse komprimeerimata 16 bitist kodeerimist ja bitikiirus on 160 kbit/s? ­ eelmisele tagurpidine yl. 160kb/s=16*2*Fmax=>Fmax=5kHz * Miks on tüüpjuhul GSM telefoni ja tugijaama vaheline suurim kaugus piiratud (ca 30 km)? See on määratud GSM parameetriga Timing Advance (TA). TA võib olla 0.

Informaatika → Side
179 allalaadimist
SISEPÕLEMISMOOTORI PÕHIPARAMEETRID
32
doc

SISEPÕLEMISMOOTORI PÕHIPARAMEETRID

Joonisel on esitatud normaalse, liiga varajase ja liiga hilise süütega mootorite indikaatordiagrammid. 10 Normaalse süüte korral lõpeb põlemine ülemise sumud seisu lähedal ja diagrammi pindala on suurim. Varajase süütega mootoris saabub rõhu maksimum enne kolvi ülemist surnud seisu, rõhk on eelmisest kõrgem, kuid diagrammi pindala jääb väiksemaks, sest rõhk takistab komprimeerimist. Diagrammile on iseloomulik ülemise osa silmus. Varajase süütega mootor hakkab kergesti detoneerima. Hilise süüte korral eraldub soojus suure mahu juures, rõhk jääb väikeseks ja mootor ei arenda täit võimsust. Heitgaaside kõrge temperatuuri tõttu kuumeneb väljalaskeklappide piirkond. Põlemine võib jätkuda väljalasketakti lõpuni ja süüdata värske küttesegu, millest tekivad tagasilöögid karburaatorisse. 2. Töösegu koostis

Auto → Auto õpetus
20 allalaadimist
Side-spikker eksamiks
1
doc

Side, spikker eksamiks

] Leida pinge telefoni sisendil (toru hargilt võetud), kui telefoni sisetakistus on 400 oomi ja installeerimisel kasutati juhet, mille ühe soone takistus on 1 oomi/m. Telefonijaam on Euroopa standarditele vastav ja paikneb 2 km kaugusel telefonist. ­ I=48/2400=20mA. U=8V Milline on bitikiirus sidekanalis, tagamaks kvaliteetse monoheli ülekannet, kui helisignaali amplituud kodeeritakse 24-bitisesse koodi ja komprimeerimist ei kasutata? ­ diskreetimissamm=1/2Fmax. Fmax olgu 20kHz=>1/2Fmax=1/40kHz. Bitikiirus on 24*2*Fmax=960kb/s Milline on kõrgeim sagedus digitaalsel monoheliülekandel kui kasutatakse komprimeerimata 16 bitist kodeerimist ja bitikiirus on 160 kbit/s? ­ eelmisele tagurpidine yl. 160kb/s=16*2*Fmax=>Fmax=5kHz Miks on tüüpjuhul GSM telefoni ja tugijaama vaheline suurim kaugus piiratud (ca 30 km)? - See on määratud GSM parameetriga Timing Advance (TA). TA võib olla 0.

Elektroonika → Elektriskeemid
6 allalaadimist
Side eksami spikker
1
docx

Side eksami spikker

200 oomi takistil U=IR=4,36V [E=48V; I=E/R+Rt; I=U/Rt; U=?] Leida pinge telefoni sisendil (toru hargilt võetud), kui telefoni sisetakistus on 400 oomi ja installeerimisel kasutati juhet, mille ühe soone takistus on 1 oomi/m. Telefonijaam on Euroopa standarditele vastav ja paikneb 2 km kaugusel telefonist. ­ I=48/2400=20mA. U=8V Milline on bitikiirus sidekanalis, tagamaks kvaliteetse monoheli ülekannet, kui helisignaali amplituud kodeeritakse 24-bitisesse koodi ja komprimeerimist ei kasutata? ­ diskreetimissamm=1/2Fmax. Fmax olgu 20kHz=>1/2Fmax=1/40kHz. Bitikiirus on 24*2*Fmax=960kb/s Milline on kõrgeim sagedus digitaalsel monoheliülekandel kui kasutatakse komprimeerimata 16 bitist kodeerimist ja bitikiirus on 160 kbit/s? ­ eelmisele tagurpidine yl. 160kb/s=16*2*Fmax=>Fmax=5kHz Miks on tüüpjuhul GSM telefoni ja tugijaama vaheline suurim kaugus piiratud (ca 30 km)? - See on määratud GSM parameetriga Timing Advance (TA). TA võib olla 0..63 ja kuna kaugus

Informaatika → Side
411 allalaadimist
Soojustehnika teooria eksamiks
2
doc

Soojustehnika teooria eksamiks

tahked. Nt: Veeaur, vesi, suitsugaasid, orgaanilised kondenseerumist kondensaatoris. 3--3´vee tagastatavat 38-39MJ/kg. Qat =Qü t-2500(9H t/100+Wt//100)=Qü t- ained, sulametallid jne. 1)Kasutusala järgi liigitatakse adiabaatset komprimeerimist, 3´-4 vee isobaarilist 25(9H t +Wt ). soojusvaheteid: Eelsoojendid, kondensaatorid, auruti, kuumutamist aurugeneraatoris, 4--4´vee isobaar- 41.Kütuse põlemiseks vajalik õhuhulk. Põlemiseks

Energeetika → Soojustehnika
730 allalaadimist
Mootor
26
docx

Mootor

eelsoojendust. Sisseimetava õhu eelsoojendus saadakse kas selle suunamisel ümber mootori kuumade agregaatide või otseselt summutis paiknevalt õhueelsoojendilt. Piloodil on kokpitis võimalik reguleerida, missugust õhku karburaatorisse lubada, kas: a) külma filtreeritud, b) kuuma filtreerimata õhku. Karburaatori eelsoojendust peab vältima mootori suurte võimsuste juures seoses detonatsiooni tekkimise ohuga. Juhul, kui õhk kuumendatakse ette enne komprimeerimist, saavutab see surveprotsessis sellise temperatuuri väärtuse, mis võib esile kutsuda jäigema põlemise kui tavaliselt. Jäätumise probleem on seotud ainult karburaatormootoritega, mitte sissepritsesüsteeme omavate mootoritega. Karburaatori jäätumisega analoogiline situatsioon võib tekkida sissepritsemootoril siis, kui lennatakse jäävihmas või läbi ülejahtunud pilvede, kus jää võib katta õhufiltri ja sulgeda õhu sissepääsu mootorisse. Sellisel juhul tuleb piloodil kasutada

Auto → Auto õpetus
180 allalaadimist
SOOJUSTEHNIKA EKSAMI VASTUSED
54
pdf

SOOJUSTEHNIKA EKSAMI VASTUSED

10.Aurujõuseadme ringprotsess (Rankine’i rp). Rankine’i rp-s kondenseerub aur kondensaatoris täielikult. Protsessi osas3—4 komprimeeritakse vett. joon1—2 kujutab auru isoentroopilist paisumist soojusjõumasinas algrõhult p1 kuni kondensaatori rõhuni p2. 2—3 auru täielikku isobaar- isotermilist kondenseerumist kondensaatoris. 3—3´vee tagastatavat adiabaatset komprimeerimist, 3´-4 vee isobaarilist kuumutamist aurugeneraatoris, 4—4´vee isobaar-isotermilist aurustumist aurugeneraatoris ja 4´-1 veeauru isobaarilist ülekuumendamist. Rankie’i rp. on tänapäeva aurujõuseadmete põhiringprotsessiks. q1=qk+qr+qü, qk=□A3(3´)4BA=h`1-h`2, qr=□B44`CB=h``1-h=r, qü=□C4`1DC=h1-h``, q2=□23AD2=h2-h`2. Kasutegur: t=l/q1=h/q1=h1-h2/h1-h`2 (näitab, seda kasuliku tööd, mida masinas tehakse,

Energeetika → Soojustehnika
55 allalaadimist
Side eksami spikker
20
pdf

Side eksami spikker

I=E/R+Rt; I=U/Rt; U=?] 40. Leida pinge telefoni sisendil (toru hargilt võetud), kui telefoni sisetakistus on 400 oomi ja installeerimisel kasutati juhet, mille ühe soone takistus on 1 oomi/m. Telefonijaam on Euroopa standarditele vastav ja paikneb 2 km kaugusel telefonist. ­ I=48/2400=20mA. U=8V 41. Milline on bitikiirus sidekanalis, tagamaks kvaliteetse monoheli ülekannet, kui helisignaali amplituud kodeeritakse 24-bitisesse koodi ja komprimeerimist ei kasutata? ­ diskreetimissamm=1/2Fmax. Fmax olgu 20kHz=>1/2Fmax=1/40kHz. Bitikiirus on 24*2*Fmax=960kb/s 42. Milline on kõrgeim sagedus(Fmax) digitaalsel monoheliülekandel kui kasutatakse komprimeerimata 16 bitist kodeerimist ja bitikiirus on 160 kbit/s? ­ eelmisele tagurpidine yl. 160kb/s=16*2*Fmax=>Fmax=5kHz 43. Miks on tüüpjuhul GSM telefoni ja tugijaama vaheline suurim kaugus piiratud (ca 30 km)? - See on määratud GSM parameetriga Timing Advance (TA)

Informaatika → Side
323 allalaadimist
Soojustehnika küsimuste vastused
21
doc

Soojustehnika küsimuste vastused

gaaskütuseid ( bensiin, petrool jne). Õhu ja kütuse segu süüdatakse elektrisädemega. Kerged vedel- ja gaaskütused põlevad mootori silindris niivõrd kiiresti, et sel perioodil mootori kolb märgatavalt ei nihku ning soojuse eraldumine on vaadeldav püsimahulisena. 13 Otte ringprotsessi pv - ja TS ­ diagrammil 1->2 kujutab keha tagastatavat adiabaatilist komprimeerimist algrõhult p1 komprimeerimise lõpprõhuni p2. Selle protsessi jooksul liigub mootori kob alumisest surnud seisust ülemisse surnud seisu. Termodünaamilise keha mahu vähenemist komrimeerimistaktil väljendatakse suhtena = (V1 / V2 ) ja seda nim mootori kompressiooni- ehk surveastmeks. Seejuures väljendab V1 silindri üldmahtu ja V2 põlemiskambri mahtu. 30. Gaasiturbiinseadme põhimõtteskeem. 14 31

Energeetika → Soojustehnika
403 allalaadimist
Side- spikker eksamiks
1
doc

Side- spikker eksamiks

oomi takistil U=IR=4,36V [E=48V; I=E/R+Rt; I=U/Rt; U=?] Leida pinge telefoni sisendil (toru hargilt võetud), kui telefoni sisetakistus on 400 oomi ja installeerimisel kasutati juhet, mille ühe soone takistus on 1 oomi/m. Telefonijaam on Euroopa standarditele vastav ja paikneb 2 km kaugusel telefonist. ­ I=48/2400=20mA. U=8V Milline on bitikiirus sidekanalis, tagamaks kvaliteetse monoheli ülekannet, kui helisignaali amplituud kodeeritakse 24-bitisesse koodi ja komprimeerimist ei kasutata? ­ diskreetimissamm=1/2Fmax. Fmax olgu 20kHz=>1/2Fmax=1/40kHz. Bitikiirus on 24*2*Fmax=960kb/s Milline on kõrgeim sagedus digitaalsel monoheliülekandel kui kasutatakse komprimeerimata 16 bitist kodeerimist ja bitikiirus on 160 kbit/s? ­ eelmisele tagurpidine yl. 160kb/s=16*2*Fmax=>Fmax=5kHz Miks on tüüpjuhul GSM telefoni ja tugijaama vaheline suurim kaugus piiratud (ca 30 km)? - See on määratud GSM parameetriga Timing Advance (TA). TA võib olla 0.

Informaatika → Side
416 allalaadimist
Side eksami jaoks küsimused
21
docx

Side eksami jaoks küsimused

oomi/m. Telefonijaam on Euroopa standarditele vastav ja paikneb 2 km kaugusel telefonist. EU standard t2hendab jaamas 48V pinge. Liini kogutakistus 2000 oomi. Vool I=48/2200 ja pingelang 200 oomi takistil U=IR=4,36V [E=48V; I=E/R+Rt; I=U/Rt; U=?] 34.Milline on bitikiirus sidekanalis, tagamaks kvaliteetse monoheli ülekannet, kui helisignaali amplituud kodeeritakse 24-bitisesse koodi ja komprimeerimist ei kasutata? diskreetimissamm=1/2Fmax. Fmax olgu 20kHz=>1/2Fmax=1/40kHz. Bitikiirus on 24*2*Fmax=960kb/s 23. Milline on kõrgeim sagedus digitaalsel monoheliülekandel kui kasutatakse komprimeerimata 16 bitist kodeerimist ja bitikiirus on 160 kbit/s? eelmisele tagurpidine yl. 160kb/s=16*2*Fmax=>Fmax=5kHz 24. Miks on tüüpjuhul GSM telefoni ja tugijaama vaheline suurim kaugus piiratud (ca 30 km)? - See on määratud GSM parameetriga Timing Advance (TA).

Informaatika → Side
58 allalaadimist
LAEVA JÕUSEADMETE TÜÜBID
78
doc

LAEVA JÕUSEADMETE TÜÜBID

3- kolvisõrme pesa (kolvsilma - laager) 4- õlikanal 5- kompresioonrõngaste uurded 6- õlirõnga uure ● sulgeb silindri altpoolt ● võtab vastu põlevate gaaside survejõu ja muudab selle mehaaniliseks liikumiseks ● teostab värske õhulaengu sisse imemist ● teostab silindris komprimeerimist ● võtab põlevate gaaside survejõu ja annab selle edasi kepsule (läbi kolvisõrme) ● tõukab töötanud gaasid silindrist välja ● 2 – tak SPM töötab gaasijaotus mehhanismina. Kolb töötab vägarasketes tingimustes st talle mõjuvad suured mehhaanilised ja temperatuurist tekitatud pinged. Kolviehitus  kolvipea ( kolvipea ø on väiksem, kui kolvi juhtkeha ø )  kolvi juhtkehe  kolvi ülemine põhi

Merendus → Laevandus
49 allalaadimist
Energia ja keskkond konspekt
113
doc

Energia ja keskkond konspekt

füüsiku, ühe esimese aurujõuseadmete teooria rajaja William John Macquorn Rankine'i (5.07.1820 ­ 24.12.1872) poolt ning on tuntud kui Rankine'i ringprotsess. Tagastatavas e ideaalses Rankine`i ringprotsessi Ts diagrammil (vt Joonis 5 .37) kujutab joon 1 ­ 2 isoentroopset paisumist soojusjõumasinas algrõhult p1 kuni kondensaatori rõhuni p2, 2 ­ 3 kujutab auru täielikku isobaar-isotermset kondenseerumist kondensaatoris, 3 ­ 3` vee tagastatavat adiabaatset komprimeerimist toitepumbas rõhult p2 rõhuni p1, 3` ­ 4 vee isobaarset kuumutamist aurugeneraatoris, 4 ­ 4` vee isobaar-isotermset aurustumist aurugeneraatoris ja 4` ­ 1 veeauru isobaarset ülekuumendamist ülekuumendis. Madalate rõhkude korral (kuni 3 MPa) kattuvad isobaarjooned vee piirkonnas praktiliselt alumise piirkõveraga, mis lubab lihtsustatult käsitleda vee kuumutamist nagu toimuks see mööda alumist piirkõverat. 37(113)

Energeetika → Energia ja keskkond
63 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun