Esimene keerulisem kompostimise skeem töötati välja ca 75 aastat tagasi Indias (Indore protsess). Selle kohaselt ladustati erinevad materjalid (sõnnik, fekaalid, puulehed, õled, majapidamisjäätmed) kihiti umbes 1,5 m kõrgustesse kuhjadesse, mida segati 2 korda 6 kuu jooksul. Indori protsessi on modifitseeritud ja kasutatud paljudes maades. Hiljem on uuritud erinevate tingimuste (temperatuur, niiskus, aeratsioon, lagundatava materjali C:N suhe, materjali peenestamine) mõju kompostimisprotsessile. Euroopas on uurimise pearõhk olnud kompostimisprotsessi mehhaniseerimisel ja kiirendamisel, samuti protsessi ökonoomsemaks muutmisel. Kompostimist võib vaadelda kui mikroorganismide kontrollitud kasvatamist. Igasugune orgaaniline aine laguneb looduses, kuid sõltuvalt materjalist on lagundamise kiirus erinev. Orgaanilise aine lagundamise esmases staadiumis osalevad bakterid, seened ja algloomad. Bakterite arvukus kompostis on suurem kui seente arvukus. Esmalt lagundatakse
tasemele, suureneb teiste troofiliste tasemete fekaalid, puulehed, led, organismide - algloomad, nematoodid, lestad majapidamisjtmed) kihiti umbes 1,5 arvukus. Selles faasis suureneb huumusaine m krgustesse kuhjadesse, mida segati kogus. 2 korda 6 kuu jooksul. Indori protsessi on modifitseeritud ja kasutatud paljudes maades. Hiljem on uuritud erinevate tingimuste (temperatuur, niiskus, aeratsioon, lagundatava materjali C:N suhe, materjali peenestamine) mju kompostimisprotsessile. Euroopas on uurimise pearhk olnud kompostimisprotsessi mehhaniseerimisel ja kiirendamisel, samuti protsessi konoomsemaks muutmisel. Kompostimist vib vaadelda kui mikroorganismide kontrollitud kasvatamist (micro-organism farming). Igasugune orgaaniline aine laguneb looduses, kuid sltuvalt materjalist on lagundamise kiirus erinev. Orgaanilise aine lagundamise esmases staadiumis osalevad bakterid, seened ja algloomad. Bakterite arvukus kompostis on suurem kui seente arvukus
annaabi.ee 
