Haljasalade kasvupinnased ja multsid
mitmesuguste mikroorganismide poolt. Et mikroorganismid vajavad oma elutegevuseks hapnikku, on
vaja, et kompost oleks piisavalt õhustatud. Lisaks on vaja niiskust ning piisavat soojusisolatsioonikihti.
Komposteerumise lõpptulemuseks on süsihappegaas (CO 2), vesi, anorgaanilisi soolasid sisaldavad
ained ning suhteliselt püsiva koostisega huumus. Lisaks vabaneb komposteerumise käigus ka
soojusenergiat, mistõttu komposteerumisprotsess toimub küllaltki kõrgel temperatuuril (55…80°C).
Eelpool mainitud soojusisolatsioonikiht tagabki protsessi kulgemise optimaalsel temperatuuril;
soojusisolatsioonikihiks aga on kompostihunniku pindmine kiht, mis kaitseb sisemust liigse soojuskao
eest. Siit järeldub, et liiga väike kompostiaun kaotab kogu eraldunud, protsessi toimimiseks vajaliku
kasuliku soojuse ning komposteerumisprotsess ei käivitu. Komposteerumise käigus väheneb auna