Tema juures õppisid peale kuulsate heliloojate ka muusikateadlased ja interpreedidki. 1920-1930 aasate vahetusel tekkis Tartu koolkond. Kooli lõpetasid Tubin, Karindi jt. Koolkonna eripära oli otseselt seotud Elleri enda põhiliselt juba 1920.aastate alguseks väljakujunenud loominguliste, pedagoogiliste ja esteetiliste tõekspidamistega. 1940 sai Ellerist tallinlane. Kuni surmani andis ta sealses Tallinna konservatooriumis kompositsioonitunde. Tema klassis õppisid Pärt, Lepo Sumera, Uno Naissoo, Valter Ojakäät jpt. Elleri oli oma pedagoogitöös väga põhjalik. Teosed pidid olema lõpuni viimistletud. Range oli ta ka komponistide ja muusikateadlaste kui ka interpreetide kasvatamisel. Looming Enamik Elleri loomingust on instrumentaalmuusika. Suurema osa moodustab klaverimuusika. Ligi 200 teost. „Kellad“, „Liblikas“ jt. Viiulile kirjutas miniatuure „Männid“ , „Avarused“
Esimesed koorilaulude loojad olid elukutselt kooliõpetajad ja köstrid, kes olid hariduse omandanud Valga seminaris. Selle põlvkonna nooremad heliloojad, on saanud juba professionaalse koolituse. Kuna Eestis 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses muusikalist haridust ei olnud veel võimalik omandada, mindi peamiselt lähimasse, Peterburi konservatooriumi. Seal õpiti eelkõige orelit. Et aga oreliõpilased said sama õppemaksu eest võtta ka kompositsioonitunde, siis ei jäetud seda võimalust kasutamata. Kappeli, Läte, Härma ja Türnpu tähtsaim valdkond on koorimuusika, kuid nad proovisid kätt ka soorvormidega. Eesti mususikaelus hakkasid nad osalema 1880.- 1890. aastatel. Aleksander Kunileid Aleksander Kunileid (õieti Aleksander Saebelmann; 22. november 1845 Audru vald- 27. juuli 1875 Poltava) oli eesti helilooja. Teda peetakse üheks eesti rahvusliku muusika rajajaiks.Kunileid sündis köstriõpetaja perekonnas.
Lucio Vivaldi. Kuigi sündis perekonda veel kolm tütart ja kaks poega sai Antonio esiklaps.Vennad hakkasid isa eeskujul parukategijateks .Vivaldi esimestest elu aastatest on teada vähe . Juba kümne aastaselt asus Ta asendama isa Püha Markuse kiriku orkestris , kui orkester asus Esinema väljaspool Veneetsiat . Tema esimene ja peamine õpetaja Oli tema isa Giovanni Battista , kellest oli kujunenud tõeline viilulivirtoos. Oletatakse ,et noor Antonio võttis kompositsioonitunde 1690.aastal surnud auväärselt maestro Giovanni Legrenzilt.Oma esimese helitöö kirjutas nooruk 1691. aastal . Ka andsid noorele Vivaldile eeskuju roomas tegutsenud viiulimängja ja helilooja Arcangelo Corelli ja ka tema lapsepõlve muusikaline atmosfäär . Otsuse teinud jääda vaimuliku elu juurde tänu isa eeskujule .Nagu selgub dokumentidest ordineeriti ta viieteistkümne poole aastaselt 1693.aastal 15.Septembril alama astme vaimulikuks nn. väravavahiks,
kstrid, kes olid hariduse omandanud Valga seminaris. Erakordselt aktiivne tegelane eestlaste muusika- ja kultuurielus oli muusikas iseppinu Karl August Hermann. Selle plvkonna nooremad heliloojad on saanud juba professionaalse koolituse. Kuna Eestis 19. sajandi lpus ja 20. sajandi alguses muusikalist haridust ei olnud veel vimalik omandada, mindi peamiselt lhimasse, Peterburi konservatooriumi. Seal piti eelkige orelit (Kappel, Hrma, Trnpu). Et aga orelipilased said sama ppemaksu eest vtta ka kompositsioonitunde, siis ei jetud seda vimalust kasutamata. Kappeli, Lte, Hrma ja Trnpu loome thtsaim valdkond on koorimuusika, kuid nad proovisid ktt ka suurvormidega. Eesti muusikaelus hakkasid nad osalema 1880.- 1890. aastatel. Aleksander Saebelmann-Kunileid (1845-1875) Aleksander Eduard Thomson (1845-1917) Karl August Hermann (1851-1909) Friedrich Saebelmann (1851-1911) Johannes Kappel (1855-1907) Aleksander Lte (1860-1948) Miina Hrma (1864-1941) Konstantin Trnpu (1865-1927)
annaabi.ee 
