lillale. Kuna nii värvidel kui abstraktsetel vormidel on Kandinsky jaoks oma sisemine kõla, siis sobivad teravatele värvitoonidele nurgelised vormid ja pehmetele tumedatele värvitoonidele ümarad vormid. Vastavalt sellele sidus ta kollase kolmnurgaga, punase ruuduga ja sinise ringiga. Samuti seostas ta värvide ja muusikariistade kõlad. Oma geomeetrilistes kompositsioonides järgis ise tihti muusikalisi kompositsiooniprintsiipe. Joonis 3. Vassily Kandinsky värviteooria 3. VÄRVIPSÜHHOLOOGIA Värvitaju mõjutavad kvaliteedid - kogemused, hoiakud ja hinnangud - on määramatud, neid ei saa mõõta. Määramatus võimaldab inimese enesetundele värvide poolt avaldatud mõju kirjeldada ja väljendada. Lisaks psühholoogilistele faktoritele mõjutavad värvielamust sümbolid. Nii sõltub hinnang värvidele nii sellest, kes me oleme, kui ka sellest, milline on värvide tähendus kultuuris.
terve jõulise oranzi vastandus kurvale ja haiglasele lillale. Kuna nii värvidel kui abstraktsetel vormidel on kandinsky jaoks oma sisemine kõla, siis sobivad teravatele värvitoonidele teravnurksed vormid ja pehmetele tumedatele värvitoonidele ümarad vormid. Vastavalt sellele sidus ta kollase kolmnurgaga, punase ruuduga ja sinise ringiga. Samuti seostas ta värvide ja muusikariistade kõlad. Oma geomeetrilistes kompositsioonides järgis ise tihti muusikalisi kompositsiooniprintsiipe Paul Klee Saksa-Sveitsi maalikunstnuk, graafik ja kunstiteoreetik. 1906.a Münchenisse elama asudes tutvus Kandinskyga. Oli innustunud Runge värvikäsitlusest, tema teooria kujunemisel mängisid olulist rolli Goethe ja Kandinsky ideed. 5 1921-1930 õpetas Weimari Ja Dessau bauhausis, kus kujundas õpetamise tarvis hulga
-sinisega; valge - musta; punase-rohelise; oranzi- lillale. Kuna nii värvidel kui abstraktsetel vormidel on Kandinsky jaoks oma sisemine kõla, siis sobivad teravatele värvitoonidele teravnurksed vormid ja pehmetele tumedatele värvitoonidele ümarad vormid. Vastavalt sellele sidus ta kollase kolmnurgaga, punase ruuduga ja sinise ringiga. Samuti seostas ta värvide ja muusikariistade kõlad. Oma geomeetrilistes kompositsioonides järgis ise tihti muusikalisi kompositsiooniprintsiipe. FUTURISM Futurism on 1909. aastal Itaalias tekkinud kunsti- ja kirjandusvool. Futuristide esimene manifest ilmus 20. veebruaril 1909.a. milles kuulutati, et tsivilisatsiooni saavutused on imepärased ja nõuavad uut tüüpi kunsti. Vana kunst on kõlbmatu ja muuseumid on surnuaiad. Aastal 1910 esitati teine futurislike maalikunstnike manifest, milles varasemaid ideid edasi arendati. Manifesti autor oli skulptor Umberto Boccioni. Selle manifesti kohaselt pidi
annaabi.ee 
