mis näitas hollandalstele, et ka neile võib osaks saada kaotus. 3.2 „Breda kindluse alistamine” Hispaania kunstniku Diego Velázquez’i maal “Breda kindluse alistamine” (1635, õli, lõuend, 3,70 x 3,07 m, Prado, Madriid) iseloomustab hästi Hispaania maalikunsti 17. saj, kuid mitte kogu barokiajastu maalikunsti: maalil puuduvad vormikad väänlevad kehad, mis väljendaksid kirglikke tundeid ja näha pole ka keerlevat spiraali või tõusvat diagonaali kompositsioonilises ülesehituses. Kuid samas võib täheldada, et figuurid oleksid justkui oma pooside järgi vaadatuna teatrilaval ja vormikas hobune on lausa ehmatav, võrreldes sihvakate sõjameestega. Kunstnik on kasutanud äärmiselt sooje, küpseid toone, nagu oleks tegemist mingi sõbraliku sündmusega. Hästi on ka välja maalitud erinevate riiete detailid, mustrid, kontrastid, et rõhutada materjalide erilisust. Samuti on hea eristada figuuride näojooni ja sealt välja lugeda
Kitzberg, Ed. Wilde, Ernst Peterson käisid eel. Õnnetu Juhan Liivi ,,Vari" oli juba Väike- Maarja kihelkonnakooli kasvandikku sügavat mõju avaldanud. Aga ei ole neile eeskujudele järelepüüdmise suun ,,Kilgivere Kustases" veel hästi selginud, algeline on algaja oskus. Pärastine tammsaare ise ei ole enam hoolinud oma esimese joonealuse ega mitme jargnevagi meeldetuletamisest, üheski raamatulises väljaandes uuestitrükkimisest. Uurides tagasivaatavale pilgule on jutukese kompositsioonilises saamatuses huvitav seletada just eri sugemete algsegu. Vähese faabula sihiks on ja nagu ei oleks mitte ainult näidata Kilgivere kantniku joomapahesse langemist, ta perekondliku õnne lagu ja kraavi kukkumise surma. Õpetlik tendents sumbub kantniku, ta kodukondsete ja kõrtsiseltsilistegi vallalises karakteristikas, faabula juhtimine peatub meelsalt vaeserahva olustikuliste pisiasjade vahelekriipsutamises, kilke ja prussakaid unustamata. Ei puudu aga algajal ka haleduseni
annaabi.ee 
