baseeruvas käsitluslaadis. Tema kuulsaimaks teoseks on "Aias", millel ta kujutab oma abikaasat. Tavaliselt paigutas ta oma portreedes figuuri tumedale taustale, püüdes iseloomustada modelli näoilme kaudu. Gustav Raua varasema portreeloomingu tüüpilisteks näideteks on 1934. aastal mnaalitud tarbekunstnik K. Siim-Juse portree ja 1935. aastal maalitud kirjandusteadlase Lille Tohveri portree. Gustav Raud annab oma varasemais hoogsates linna- ja maastikuvaadetes kompositsioonidele atraktiivse ülevalt alla suunatud raskusi ja põnevate värvipuäntidega kohati ekspressiivse alatooni. Samal aastal maalitud "Natüürmordis aedviljadega" (1935) väljenduvad nii "Pallase" tolleaegsete õpilaste kui ka Gustav Raua enda iseloomulikud taotlused. Rohelisele toonile paigutatud kollane kõrvits, punane peet ja rohelised sibulavarred moodustavad maalilise terviku, milles erilise kõla saavutab sooja punase, särava kollase ja maheda rohelise akord
Nimeta ta lemmikvärv. V:Ta kasutas oma teostes pesukäsnasid, kattes need sinise värviga, saades poolpehme relieefi ning alasti naiste kehasid. Ta lemmikvärv oli sinine, mille kuulutas terves universumis patendeerituks. Küsimused 8.Kuidas nimetatakse "uus realistide" kolmemõõtmelisi teoseid, mis ei ole maalid ega skulptuurid? V:Neid nimetatakse assamblaazideks 9.Millele spetsialiseerusid oma kunstitegevuses Arman ja Cesar? V:Arman ja Cesar spetsialiseerusid asjade kokkupressimisele ja kompositsioonidele. Küsimused 10.Kes olid kaks tuntumat neodada esindajat USA-s? V:Kaks tuntumat neodada esindajat USA-s olid Jasper Johns ja Rober Rauschenberg. 11.Mida kujutas endast neodada variant junk art? V:Junk art ehk utiilikunst kujutas endast tööstustoodete jäänuste kasutamist oma teostes. Allikad http://www.toile-gothique.com/forum/img/attached/187-as-1205934262.jpg http://www.yveskleinarchives.org/works/large/ikb45.jpg http://lisathatcher.files.wordpress.com/2012/04/j-tinguely-baluba-iii
ajaleheväljalõikeid, riidetükke, tapeeti ja muid esemeid. Sellist stiili kutsuti papiers collés'iks ehk lihtsalt kolaazitehnikaks. Collage ehk kollaz oli ühenduslüliks analüütilise ja sünteetilise kubismi vahetumiseks. Kolaazitehnikat hakati rakendama alles analüütilise kubismi lõpuperioodil ning sellest tehnikast saadi uut inspiratsiooni, millest arenes välja sünteetilise kubism. Lisaks kangastele ja paberile hakati kompositsioonidele lisama sõnu, muusikalisi noote ning ka liiva ja saepuru, et luua relieefi. Eesmärgiks oli veelgi rõhutada kujutatava objekti olemust. Peale füüsiliste objektide (paber, kangad jne) kasutati trompe l'oeil'i (tõlgituna silmapete) tehnikat, mille raames maaliti tööle fotoliku täpsusega puidu-, marmori- või ajaleheimmitatsiooni. Kolaazitehnikat hakati kasutama, sest kubistlikud tööd
Rahutu ülesehitus, ärev, pingeline meeleolu – need iseloomustavad seda maali. E.Delacroix „vabadus viib rahva barrikaadidele“ – kui prantsumaal taas revolutsioonilaine veeres, siis Delacroix tähistas seda selle maaliga. Kunstnik läks ise tänavatele ja joonistas üht stseeni lõuendile. Maali tausta ta muutis, lasi fantaasial lennata. Tähtsaim on seal poolpaljas naisefiguur- mis sümboliseerib vabadust. Peale seda oli sel eriline tähtsus maailmas. Pani kompositsioonidele oma emotsioone, loobus figuuride paigutusest kihtidena. Eeskujud kompositsionides võeti renssansist. 13. W.Turner oli Inglismaa tähtsaim romantik. „Temeraire’i“ viimane sõit“ kujutab purjelaevade taandumist auriku ees“ 14. Rude „Marseljees“ asub Pariisis Tähe triumfikaarel. 15. Arhitektuuri ajaloos järgnesid klassitsismile historitsism ja eklektika. Nende erinevus: Historitsism oli romaani, gootika ja renessansi jäljendamine ehituskunstis
Samal ajal kui Kristjan Raud mõjub eepiliselt ja monumentaalselt nii suurte söemaalide kui väikevormide puhul on Paul Raua rahvusromantilised kompositsioonid eepilised pigem dramaatiliste lavastuste tõttu, muutudes kohati isegi kitsiks. ,,Ema viis hälli heinamaale" sisaldab eesti kunstis erandlikke putokujutisi, magusaid punapõski liblikatiibadega, mis mõjuvad keset põhjamaist maastikku üsna absurdselt. Uue dimensiooni Paul Raua suurtele rahvusromantilistele kompositsioonidele annaks camp'i mõiste rakendamine (,,Äravalitu", ,,Ema viis hälli heinamaale"). Etüüdid Paul Raua maastikuetüüdid, samuti etüüdid eluolustikulisel ainestikul kuuluvad sellesse salve, mis on loodud väljaspool välist kohustust. Maastikumaali viljeles Paul Raud suviti väga paljude aastate jooksul. Ta armastas väga loodust, oskas näha ilu ja luulet ka esimesel hetkel väheütlvana paistvas maastikulõigus.
Tema koomik Caudieux'le kavandatud afiss on nii värvi- kui vormilahenduse lihtuse poolest geniaalselt teostatud. Caudieux' mus, rohelise piirjoonega siluett tuiskab vaatajast mööda, luues ettekujutuse koomiku sõnaosavusest ja huumorimeelest. Tantsisklev samm, mida diagonaalselt kulgevad põrandalauad veelgi toonitavad, ja kelmikas nägu muigele tõmbunud punase suuga annavad samuti edasi koomiku olemust. Sarnaselt oma suurtele kompositsioonidele lõikab Toulouse-Lautrec figuuri plakati servadest, tekitades mulje hetkelisusest. Need vormilised uuendused tõstsid seni tähtsusetuks käsitööks peetud plakatitootmise modernseks graafiliseks kunstiks. Plakatikujunduse uuendamisega pani Toulouse-Lautrec aluse kunsti ja reklaami vahelise piiri ähmastumisele, mis tähendas plakati maine tõusu. Fotograafia Toulouse-Lautrec hakkas 19. sajandi teisel poolel tegelema fotograafiaga. Fotost lähtudes sai
Kompositsioonid Samal ajal kui Kristjan Raud mõjub eepiliselt ja monumentaalselt nii suurte söemaalide kui väikevormide puhul on Paul Raua rahvusromantilised kompositsioonid pigem eepilised dramaatiliste lavastuste tõttu, muutudes kohati isegi kitsiks. ,,Ema viis hälli heinamaale" sisaldab eesti kunstis erandlikke putokujutisi, magusaid punapõski liblikatiibadega, mis mõjuvad keset põhjamaist maastikku üsna absurdselt. Uue dimensiooni Paul Raua suurtele rahvusromantilistele kompositsioonidele annaks camp'i mõiste rakendamine (,,Äravalitu", ,,Ema viis hälli heinamaale". Etüüdid Paul Raua maastikuetüüdid, samuti etüüdid eluolustikulisel ainestikul kuuluvad sellesse salve, mis on loodud väljaspool välist kohustust. Maastikumaali viljeles Paul Raud suviti väga 8 paljude aastate jooksul. Ta armastas väga loodust, oskas näha ilu ja luulet ka esimesel hetkel väheütlvana paistvas maastikulõigus.
Ühtaegu on ses joones täpset vormi- ja karakteritunnetust. Vanameisterlikku võlu ananvad Viiralti joonistustele detailikordused põhikujundiga ühel lehel. Sageli on neiks käed, mille ,,kõnet" Viiralt peenelt tajus. Viiralti huvikeskmes on inimene, ent palju joonistab ta neil aastail ka maastikku, iseäranis armetuid Tartu aguleid, Emajõge lotjadega, Tartu turgu hobuste ja talumeestega. Sageli said koloreeritud pliiatsietüüdid aluseks viimistlematutele kompositsioonidele akvarellis või tusijoonistuses ning estampidele. Ado Vabbe5 linoollõikemappide eeskujul tegid 1920. aastal analoogilisi mappe ka mitmed ,,Pallase" õpilased, sealhulgas Viiralt. Tema rohketest linoolõigetest läks mappi selle lõplikul kujul kaheksa tugevamat tööd. Nende kõrval sünnib teisigi märkimisväärseid töid (nt ,,Skulptor", linoollõige). Sügavtrükitehnikates hakkab Viiralt pidevamalt töötama pärast
Tihti saatis pianist oma mängu ka laulu või muusikalisi illustratsioone kabareenumbritele. Seoses sellega pani Ellington juba algusest peale suurt kõneldud monoloogiga. Samuti kujunesid välja väikesed ansamblid: klaverile tuli saateks mandoliin, rõhku omapärastele, väljendusrikastele orkestrivärvidele ja püüdis kompositsioonidele anda banjo, kitarr, kontrabass või trumm, aga ka muud primitiivsed meloodiapillid kazoo (pilliroost toru, kontsertlikku karakterit. Sellest ajast on pärit paljud Ellingtoni orkestri nn. dzungli stiilis loodud palad. millesse ümiseti), jug (kitsa kaelaga savikruus, millesse ümiseti), laulev saag, suupill jne. 20-.astatest hakkab jazzmuusika keskus kolima New York'i
inglaslikumaks: Edward Collieriks. 1673. aastal astus ta Leideni P�ha Luuka gildi ning oli samal ajal ka Haarlemis gildi liige. Edwaert Collieri m�rkimisv��rne looming koosneb kolme t��pi nat��rmortidest, m�nest �anrimaalist, portreest ja ajaloolistest maalidest. Kunstniku nat��rmordid viitavad enamasti surma ja kaduvuse paratamatusele. Harvem kohtab tema �traditsioonilisi� vaikelusid suitsetamisatribuutika v�i toiduga. Kolmandaks p�hendus Collier kompositsioonidele kirjaalustega ja puitplaatidel eksponeeritud tr�kistega, kasutades kolmem��tmelisuse illusiooni loovat tehnikat (trompe l�oeil). Paljud Collieri surmateemalised v�i trompe l�oeil maalid sisaldavad inglise tekste ja objekte ning olid arvatavasti maalitud inglise turu jaoks. Galeriid, kus leiab Edwaert Collieri maalide kollektsioone, on kuninglik maaligalerii Mauritshuis, Haag, Holland; Metropolitan Museum of Art, New York, USA;
annaabi.ee 
