Seal löödi ta koheselt rüütliks ja temast sai kuninga õuekunstnik. Inglismaal saatis teda suur edu. Van Dyck on teinud umbes 40 portreed Charles I ja 30 portreed tema naisest. 1638 aastal abiellus ta Mary Lord Ruthveni tütrega. 1641 aastal jäi ta Prantsusmaal raskelt haigeks. Ta naases tagasi Inglismaale, kus ta ka suri. Surres jättis kunstnik järele vähe varandust Tehnika Van Dyck on väga peenetundeline meister, kelle pintslitehnika on paiguti kütkestavalt ilus, kuid tema kompositsioonidel puuduvad originaalsus ja dramaatiline jõud, liikuva tegevuse kujutamisel on abitum ning ilmetum. Tema kunsti voorus on õrn värviharmoonia, mille ta omandas veneetslastelt, ta portreekäsitlus võlub oma suursugususe ja psühholoogilise sügavusega; paiguti kaldub ta sentimentaalsusesse. Maalis piibli ja mütoloogilistel teemadel, kasutas sageli vesivärve. Ta pani maalidesse rohkem närvilisust ning teravust ja tugevdas figuuride väljenduslikku jõudu.
teravust ja tugevdas figuuride väljenduslikku jõudu, näiteks maal "Kristuse taganutmine" (1628-1632, Berliin), mis kuulub täiuslikemate hulka tema loomingus, maal "Susanna suplemas" (umbes2-1623,München) ning "Hieronymus"(umbes 1620, Dresden). Täiuslikemate kirikupiltide hulka kuulub ka "Madonna põldpüüga" Peterburi Ermitaazis. Van Dyck on väga peenetundeline meister, kelle pintslitehnika on paiguti kütkestavalt ilus, kuid tema kompositsioonidel puuduvad originaalsus ja dramaatiline jõud, joonistusel selgus ja pregnantsus, liikuva tegevuse kujutamisel on abitum ning ilmetum. Tema kunsti voorusi on õrn värviharmoonia, mille ta omandas veneetslastelt, ta portreekäsitlus võlub oma suursugususe ja psühholoogilise sügavusega; paiguti kaldub ta sealjuures ometi sentimentaalsusesse ja koketsusesse. XVII sajandi esimesel poolel polnud peale van Dycki ükski kunstnik võimeline visandama
5 Van Dyck`i portreed Anthony van Dyck on väga peenetundeline meister, kelle pintslitehnika on paiguti kütkestavalt ilus, mahe ja peenetundeline; Rubensiga võrreldes on ta õrnem, närvilisem ja maaliliselt pehmem. Üks tema kunsti voorusi on õrn värviharmoonia, mille ta veneetslastelt omandas, ta portreekäsitlus võlub oma suursugususe ja psühholoogilise sügavusega; paiguti kaldub ta koketsusesse ja sentimentaalsusesse Kuid tema kompositsioonidel puuduvad dramaatiline jõud ja originaalsus, joonistusel selgus ja pregnantsus, liikuva tegevuse kujutamisel on abitum ning ilmetum. Kuna ta ei suutnud omantada oma õpetaja jõulisust. Van Dycki portreedele on ette heidetud kergemeelset, tühist elegantsi, mittemidagiütlevat pilku, võimukandjate ees lipitsemist, loomulikkuse asendamist poosiga. Van Dycki tuntakse siiski peamiselt portretistina, tema lõi uue alaliigi portreemaalis, nn. paraadportree
kasutades tugevaid valguse ja varju efekte. Flaami maalikunsti suurim esindaja, kes viis ellu baroki ideaalid, oli Peter Paul Rubens (1577-1640). Edu ja imetlus saatsid Rubensit juba ta loomingutee algusest peale. Ta sai nii ohtralt tellimusi nii kodu- kui välismaalt, et pidi nende täitmiseks kasutama hulgaliselt õpilasi ning abilisi. Kümnete kaupa valmis tal ajaloolise, mütoloogilise või muu sisuga töid. Tema fantaasiaküllaseil figuurirohkeil kompositsioonidel on barokipäraselt dünaamiline ülesehitus. Ka usuteemalised pildid lahendas Rubens enneolematu jõu ja kirega. Maiseid rõõme ja elu küllust ülistas Rubens oma suurtes mütoloogilistes maalides. Neis on hoogu, liikumist, pakatavat jõudu ja elulusti, sooje hõõguvaid värve, rõivaste toredust ja ehete sära, tugevaid tõmmusid mehi ning heledanahalisi ruugete juustega täidlasi naisi, pakse lapsukesi, vallatlevaid faune ja nümfe. Kui selline, ülivohav laad võib
annaabi.ee 
