Sportlased poliitika hammasrataste vahel
kaitses oma poliitilist mõjuala võõrmõjutajate eest mitmesuguste abinõudega, näiteks piiride
hermeetiline sulgemine, vaba teabevoolu takistamine, salapolitseiline kontroll jne. Nõukogude
Liit kartis liiduvabariigi sportlasi lubada välisriikidesse võistlema. Peamine hirm oli, et
sportlased lähevad otsemat teed poliitilist varjupaika paluma ning ei naase enam koju. NSV
Liit ei saanud seda lubada, sest võimas riik pidi näitama, et riigis on kõik korras. Seepärast
enne koondise komplekteerimisi uuriti põhjalikult sportlaste taustad, et neil puuduks seos
riigivaenulikkusega.
Teine põhjus miks Eesti või teiste liiduvabariigi sportlasi ei tahetud valida NSV Liidu
koondisesse oli suured preemiad. Võistkondade komplekteerimisel eelistati Nõukogude Liidu
pealinna sportlasi seepärast, et sooviti raha jääks Moskvasse, mitte ei läheks
liiduvabariikidesse. Minu arust oli selline poliitiline käitumine väär, sest kui oleks valitud
annaabi.ee 
