Seoses sagedusjuhtimise üha laiema levikuga elektriajamites ning kolmefaasiliste elektrimasinate tööpõhimõttega (kolmefaasiline toitepinge tekitab ruumiliselt sümmeetrilises staatorimähiste süsteemis pöörleva magnetvälja), on rakendatakse ajamites vektorjuhtimise põhimõtet. Sisuliselt tähendab see seda, et vaheldi juhtimise eesmärgiks pole mitte kolme sümmeetrilise faasipinge tekitamine, vaid niisuguse pingesüsteemi loomine, mille pinge kompleksvektor pöörleb ühtlaselt komplekstasandil. Vaheldi niisugust juhtimist nimetatakse pingevektori juhtimiseks. Kolmefaasiline sümmeetriline siinuspingete süsteem, mille faasid on komplekstasandil 120° võrra nihutatud, tagab pingevektori ühtlase pöörlemise. Vaheldi puhul jõutakse sama tulemuseni kahel viisil. Esiteks, tekitatakse kolmes faasis omavahel sümmeetriliselt nihutatud, sama kuju ja võrdse amplituudiga faasipingete süsteem ning toidetakse selle pingega kolmefaasilist elektrimasinat
võrra ning toita neid 90º võrra nihutatud vooludega, st ühes mähises muutub vool siinus-, teises koosinuskõvera järgi. Just sellist siinus-koosinusühikvektorite võtet kasutataksegi sageli vektorjuhtimisel. Suvalise faasimähiste arvuga ning nende voolude ajalise nihutatusega pöörleva väljaga elektrimasina võib suhteliselt lihtsate võtetega taandada ekvivalentseks kahefaasiliseks masinaks. Selle teisenduse põhiideeks on see, et kõigepealt leitakse pöörleva välja kompleksvektor polaarkoordinaadistikus, mis seejärel lahutatakse ristsuunalisteks komponentideks. Võimalik on ka vastupidine teisendus. Tänu teisendustele saab suvalise faaside arvuga pöörleva magnetväljaga elektrimasinaid ning nendes toimuvaid füüsikalisi protsesse uurida ekvivalentse kahefaasilise elektrimasina mudeli abil. Asünkroonmootori dünaamikamudeli koostamist alustatakse tema ühefaasilisest ase- skeemist, mille põhjal kirjutatakse välja staatori- ja rootoriahela emj-de hetkväärtuste
annaabi.ee 
