ETS: 1) heemi sisaldavad komponendid tsütokroomid 2) Fe/S valgud 3) flavoproteiinid (sisaldavad flaviinmononukleotiidi FMN) 4) kinoonid Elektronide transpordi käigus viiakse läbi tsütoplasma membraani prootoneid H+, mille tulemusena tekib elektrokeemiline gradient (prootonpotentsiaal) Prootonite läbi tsütoplasma membraani tagasipumpamisel sünteesitakse F1F0 ATPaasi abil ATP-d ATPaasi regulatsioon Selleks, et F1 komponent oleks võimeline sünteesima ATP-d, peab ta kompleksseeruma gamma, delta ja epsiloni subühikutega ning kinnituma F0 komponendi külge. Ainult alfa ja beeta subühikutest koosnev F1 komponent hüdrolüüsib ATP-d. Käärimisel vajavad rakud elutegevuseks samuti prootonpotentsiaali energiat. Sel juhul toimub F1F0 ATPaasi manulusel ATP hüdrolüüs ning hüdrolüüsi käigus vallandunud energia abil pumbatakse prootonid rakust välja. F1F0 ATPaasi kompleks on kodeeritud atp operoni poolt. ).
pumbatakse läbi membraani H+ ioone. PMF-i energial töötab näiteks viburi mootor. Ühele viburi pöördele kulub 256 H+ iooni sissetoimetamisel saadud energia. ATPaasi regulatsioon ATPaasi F1 komponent koosneb kolmest alfa ja beeta subühikust, kuhu võivad lisanduda veel gamma, delta ja epsilon. Ainult alfa ja beeta subühikutest koosnev F1 komponent hüdrolüüsib ATP-d. Selleks, et F1 komponent oleks võimeline sünteesima ATP-d, peab ta kompleksseeruma gamma, delta ja epsiloni subühikutega ning kinnituma F0 komponendi külge. Anaeroobsetes tingimustes, kus saavad töötada ainult käärimisrajad (juhul, kui puuduvad hapnikule alternatiivsed elektronaktseptorid), vajavad rakud elutegevuseks samuti prootonpotentsiaali energiat. Sel juhul toimub F1F0 ATPaasi manulusel ATP hüdrolüüs ning hüdrolüüsi käigus vallandunud energia abil pumbatakse prootonid rakust välja. Laborikatsetes on näidatud, et F 1F0 ATPaasi-defektsed mutandid pole
annaabi.ee 
