loodusuuringud üksikute maastikukomponentide osas. · Esimene kogu Eestit hõlmav uurimistulemus A. Lillema mullastikukaart piiritles mullavaldkonnad ning iseloomustas neid. Esimesed sõjajärgsed loodusuuringud peamiselt praktilised. Soode uuring algas uuesti 1946. a · V. Masing ja H. Trass soode tüpoloogia ja sooveekogude klassifikatsioon. Pandi alus ka soode statsionaarsele uurimisele. · 50nadet aastate keskpaigas arendas K. Kildema edasi kompleksprofiili meetodit. Kildema maastiku kui elukeskkonna kartograafilise mudeli väljatöötamine maastiku kujutamine ajalisruumilises aspektis. Eesti maastikuline rajoneering koos maastikutüüpide leviku skeemiga Endel Varep Järgnevatel aastatel pöörati suurt tähelepanu maastike kartografeerimisele, s.t. maastikukaartide koostamisele maastikukomponentide kaartide sünteesi teel. 1980ndate maastikulised uurimised
satelliitkujutiste kasutamisel põhineva kaugseire arenemisega. 16. Maastike kaardistamine ja maastikuprofiilid: kuidas tehakse, töö käik. POOLIK Maastiku kompleksprofiil Maastikku kujundavad mitmed komponendid: ala geoloogiline ehitus, reljeef, muldkate, taimkate, kliima, loomastik, veerežiim, inimmõju. (Neid komponente on väga raske korraga konkreetses kohas ja kindlal ajahetkel uurida.) Maastike uurimisel kasutavad geograafid läbilõike e kompleksprofiili meetodit. Maastiku kompleksprofiil koosneb 3 osast: profiiljoonest, plaaniribast ja maastikukomponentide tabelist. Profiiljoon näitab maastiku reljeefisuhteid, mille peale märgitakse graafiliselt taimekooslused ja alla geoloogiline ehitus. Plaaniriba on täpne topograafiline plaan (plaan – suuremõõtkavaline kaart) profiili kulgemiskoha lähiümbruse iseloomustamiseks. Maastikukomponentide tabelisse saab kanda kõik muutused-üleminekud tsoonidena või graafikutena