NIMETA OSAD JA FUNKTSIOONID. FIBROOSVÕRU JA SÄSITUUM. FUNKTSIOON: SEOB JA VÕIMALDAB LIIKUMIST. 3. Puusaluu. Osad. Nimeta kaks liigest mille moodustamises puusaluu osa võtab. Pelvis. Häbemeluu, niudeluu, istmikuluu. Puusaliiges ja ristluu-nimmeluu liiges (art.sacroiliaca), häbemeliidus. 4. Kodarluu randmeliiges. Liigesetüüp ja teljed. Frontaaltelg ja sagitaal. Koonus kaa. Ulatuslikuim on painutus ja seda aitab suurendada keskrandmeliiges. 5. Põlveliiges kui kompleksliiges. Jms. 6. Kolju. Nim koljuluudevaheliste õmbluste tüübid Lame-, saag- ja soomusõmblused. 7. Kuidas nim. Sünnihetkeks luustumata alasid koljuluude vahel ja millised luustuvad viimasena? Lõge mitm. Lõgemed. Viimasena luustub eeslõge e. Suurlõge. 8. Nim lihaste osad. Kas peamiselt side või lihaskoest. Pea- lihaskude , kõht- lihaskude ja kõõlus-sidekude(tihe) ainult. 9. Kõhulihas. Nim kõhu külgmise rühma lihased.
ja mis on peamine funktsioon tervikuna. II rühm 1.Nimeta lülisamba kõverused (5). 2.Lülivaheketas: a) nimeta osad (2), b)loetle funktsiooni (vähemalt3). 3.Puusaluu: a)nimeta osad (3), b)nimeta liigesed (2), mille moodustamisest puusaluu osa võtab. 4.Kodarluu-randmeliiges: a)nimeta selle liigese tüüp ja liikumisteljed, b)milline liikumine on kõige ulatuslikum ja milline liiges aitab seda veelgi suurendada. 5.Põlveliiges kui kompleksliiges: a)mis jagavad põlveliigese kaheks korruseks, b)ülemise korruse telg ja liikumised, c) alumise korruse telg ja liikumised. 6.Kolju: a) nimeta koljuluude vaheliste õmbluste tüümud (3), b)kuidas nimetatakse sünnihetkeks luustumata alasid koljuluude vahel ja milline neist luustub viimasena. 7.Nimeta pika lihase osad (3), märgi iga osa juurde, kas see koosneb peamiselt side- või lihaskoest. 8
pubofemorale ja lig. ischiofemorale ja kapsli süvakihis paiknev Zona orbicularis. Liigeseõõnes paikneb lig. capitis femoris. Põlveliigese (art. Genus) kompleks: Art. Tibiofemoralis - Liigestuvad: reieluu ja sääreluu condylus medialis ja lateralis - Võrukettad täiendavad liigespindu ja jagavad liigese kaheks osaks - Tüüp: 1. Modifitseeritud plokkliiges I. Kaheteljeline 2. Kahekorruseline kompleksliiges II. Nii plokk kui ka ratasliiges - ,,Ülakorrus" (art. meniscofemoralis medialis et lateralis) (plokkliiges) liikumine (fleksioon/ekstensioon) frontaaltelje ümber liigese ülemises osas. - ,,Alakorrus" (art. meniscotibialis medialis et lateralis) (ratasliiges) liikumine vertikaaltelje ümber liigese alumises osas, võimaldab painutatud liigeses rotatsiooni. Väikene liikumisulatus. Liigutused: sääre fleksioon/ekstensioon; sääre
b) Nimeta liigesed (2) - Puusaliiges, niude-ristluuliiges c) Mille moodustamisest puusaluu osa võtab - Vaagna moodustamisest 34. Kodarluu-randmeliiges: a) Nimeta selle liigese tüüp ja liikumisteljed - Ellipsoidliiges, frontaal (painutus, sirutus), sagitaval (eemaldamine, lähendamine), koonusliikumine. b) Milline liikumine on kõige ulatuslikum ja milline liiges aitab seda veelgi suurendada. - frontaalne liikmine, veelgi suurendada aitab keskrandmeliiges 35. Põlveliiges kui kompleksliiges: a) Mis jagavad põlveliigese kaheks korruseks - Meniskide-reieluu liiges ja meniskide-sääreluu liiges b) Ülemise korruse telg ja liikumised - Frontaaltelg (painutus, sirutus) c) Alumise korruse telg ja liikumised - Vertikaaltelg (sisse- ja väljapööramine e. rotatsioon) 36. Kolju: a) Nimeta koljuluude vaheliste õmbluste tüübid (3) - Lame-, saag- ja soomusõmblused
annaabi.ee 
