b) teise katseklaasi panna üks Zn graanul. Tsingi pinnale tekkis vasekiht (pind muutus oranžiks). Töövahendid: katseklaaside komplekt. Kasutatud ained: 0,2 M NaCl, CuSO4, Bi(NO3)3, KI, Pb(NO3)2, NH4SCN, FeSO4, FeCl3, K3[Fe(CN)6] lahused; 0,1M AgNO3; 2M NaOH; 0,5M, 2M ja 6M NH3 ·H2O lahused; tahked Co(NO3)2·6H2O, NaCl, KI; Zn – graanul; atsetoon. Kokkuvõte: töö käigus tuli läbi viia 9 erinevat katset kompleksühendite reaktsioonide kohta. Tuli õppida komplekskatioonide ja kompleksanioonide nimetamist. Uurida, kuidas erinevad kompleksioonid lahuseid mõjutavad (nt värvust).
Järelduses: Katselised tulemused kinnitasid teooriat! Teooria järgi pidi sade tekkima, kui arvutatud väärtus on suurem tabelis olevast. Meil olid mölemad väärtused suuremad ning tekkis sade. Esimeses katses oli sade väga vähe märgatav, teises aga oli palju sadet. Ja kuna lahustuvuskorrutis tabelis on antud 25oC juures, võib ka katselisi tulemusi (lahustuvusi) õigeks pidada, kuna klassiruumis umbes selline temperatuur võis ollagi. Töö nr 12 : Kompleksühendid Katse 3a : Komplekskatioonide saamine Töö eesmärk : Vaadelda elavhõbe(II)nitraadi reaktsiooni kaaliumjoodidiga Reaktiivid : Elavhõbe(II)nitraat (HgNO3)2 ; Kaaliumjodiid KI Töö käik : TAP pessa pipteerida 2 3 tilka 0,5 M elavhõbe(II)nitraadi lahust ja lisada sellele tilkhaaval 1,0 M KI kahust, kuni algul tekkiv sade HgI2 lahustub kompleksiooni [HgI4]2- tekke tõttu. Koostada reaktsiooni võrrand. [Hg(NO3)2 + 4 KI + 2 H2O 2 KNO3 + HgI4 + 2 KOH + H2] Meie leitud keeruline variant
annaabi.ee 
