parajasti siis, kui nende moodulid on võrdsed ja argumentide vahe on 2Pi kordne.* Trigonomeetrilisel kujul antud kompl'de korrutamisel tuleb tegurite moodulid korrutada ja argumendid liita. Jagamisel tuleb moodulid jagada ja argumendid lahutada. z1 = r1(cosfi1 + isinFi1) ja z2 = r2(cosfi2 + isinfi2). z1z2 = r1r2(cos(fi1 + fi2) + isin(fi1 + fi2));z1/z2 = r1/r2 (cos(fi1 - fi2) + isin(fi1 - fi2)). Juurimine Def. Kompl z n-juureks nim iga kompl w, mille korral wn = z. Teo1.2. Igal nullist erineval kompleksarvul on n erinevat n-juurt .Tões. Olgu z ei= 0, siis saab esitada z = r(cosA + isinA). Tahame leida w = p(cosfi + isinfi) nii, et wn = z, st pn(cos(nA) + isin(nA)) = r(cosfi + isinfi):Kompl'd on võrdsed siis, kui 1) p n = r, st p = nRjr (reaalarvuline juur) ja 2) nA = fi + 2kPi., st A = Fi+2kPi/n , k Z. Arvestame ka seda, et osa juuri langevad omavahel kokku, st ws = wt, kui As = At + 2kPi, k Z. Nii saame, et erinevaid juuri on täpselt
1. liitmine: z1 + z2 = (x1 + x2; y1 + y2) 2. korrutamine: z1 * z2 = (x1x2 - y1y2; x1y2 + x2y1) Kompleksarvudega tehete omadused 1. liitmine on kommutatiivne, st z1 + z2 = z2 + z1 z1, z2 C korral 2. liitmine on assotsiatiivne, st (z1 + z2) + z3 = z1 + (z2 + z3) z1, z2, z3 C korral 3. liitmise suhtes leidub nullelement (reaalarv 0, 0 + z = z + 0 = z z C korral), st leidub C, nii et z + = + z = z z korral; = (0; 0) = 0 4. igal kompleksarvul z = (x; y) = x + yi leidub (liitmise suhtes) vastandarv, st selline arv w C, et z + w = w + z = 0; w = -z 5. korrutamine on kommutatiivne, st z1z2 = z2z1 z1, z2 C korral 6. korrutamine on assotsiatiivne, st (z1z2)z3 = z1(z2z3) z1, z2, z3 C korral 7. korrutamise suhtes leidub ühikelement, selleks on reaalarv 1: 1z = z1 = z z C korral 8. igal nullist erineval kompleksarvul z = (x;y) = x + yi leidub pöördarv w C, nii et wz=zw=1 9
nende moodulid on võrdsed ja argumentide vahe on 2Pi kordne.* Trigonomeetrilisel kujul antud kompl'de korrutamisel tuleb tegurite moodulid korrutada ja argumendid liita. Jagamisel tuleb moodulid jagada ja argumendid lahutada. z1 = r1(cosfi1 + isinFi1) ja z2 = r2(cosfi2 + isinfi2). z1z2 = r1r2(cos(fi1 + fi2) + isin(fi1 + fi2));z1/z2 = r1/r2 (cos(fi1 - fi2) + isin(fi1 - fi2)). Juurimine Def. Kompl z n-juureks nim iga kompl w, mille korral wn = z. Teo1.2. Igal nullist erineval kompleksarvul on n erinevat n-juurt .Tões. Olgu z ei= 0, siis saab esitada z = r(cosA + isinA). Tahame leida w = p(cosfi + isinfi) nii, et wn = z, st pn(cos(nA) + isin(nA)) = r(cosfi + isinfi):Kompl'd on võrdsed siis, kui 1) pn = r, st p = nRjr (reaalarvuline juur) ja 2) nA = fi + 2kPi., st A = Fi+2kPi/n , k Z. Arvestame ka seda, et osa juuri langevad omavahel kokku, st ws = wt, kui As = At + 2kPi, k Z. Nii saame, et
olemas lahend täisarvude hulgas Ä. Täisarvude hulgas ei ole lahendeid näiteks imaginaarosad (-5i ja -6i) pole võrdsed. Seega pole ka arvud omavahel võrdsed. võrrandil 2x = 3. Ratsionaalarvude hulgas  on sellel võrrandil lahend olemas. Teisel ja neljandal kompleksarvul on võrdsed nii reaalosa kui ka imaginaarosa. Seega Võrrandil x2 = 2 ei ole lahendeid ratsionaalarvude hulgas. Viimasel võrrandil on aga need arvud on omavahel võrdsed. Kas leiad veel võrdsete kompleksarvude paare ? olemas lahendid reaalarvude hulgas Ã. Reaalarvude hulga saame lisades ratsionaalarvude hulgale  irratsionaalarvude hulga Å: à = ½Å
Parabooli definitsioon ja kanooniline võrrand. Parabooli fookus, juhtjoon, ekstsentrilisus. Parabooli optiline omadus. Matemaatikutele tulemused tõetustega 1. Determinandi leidmine, kus viimases reas kõik elemendid peale viimast võrduvad nulliga. 2. Determinandi arendis j-nda veeru järgi. 3. Maatriksi pöördmaatriksi arvutamise valem. 4. Crameri valemi tuletamine 5. Kronecker-Capelli valemi tuletamine 6. Igal nullist erineval kompleksarvul on n erinevat n-juurt. 7. Vektorruumis on täpselt üks nullvektor. 8. Cauchy-Bunjakovski võrratus 9. Kolmnurga võrratus 10. Vektorkorrutise vektori koordinaatide leidmise valem 11. Punkti kauguse sirgeni leidmise valem 12. Tasandi üldvõrrandi saamine parameetrilistest võrranditest 13. Taandatud võrranditega sirgete vahelise nurga tangensi valem 14. Ellipsi kanoonilise võrrandi tuletamine 15. Hüperbooli kaldasümptootid 16. Parabooli optilise omaduse tõestus 1
16.3 Algebraliste võrrandite lahendamisest . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 148 Eksamiteemad 1. N -astme juure mõiste. 2. Euler'i valem ja samasus. 3. Algebraliste võrrandite lahendamine (lihtsamal juhul). PEATÜKK 16. KOMPLEKSARVU JUURED. EKSPONENTKUJU 16.1 Kompleksarvu n-astme juured Definitsioon 16.1 Kompleksarvu z n-astme juureks nimetatakse iga kompleksarvu w, mille korral wn = z. Igal nullist erineval kompleksarvul on n erinevat n-astme juurt, mis leitakse valemiga + k 360 + k 360 n z= n r · cos + i · sin , n n (16.1) k = 0, 1, . . . , n - 1. Märkus 16.1 Avaldise saab lihtsalt meelde jätta, kui esiteks kirjutada kompleksarv z perioodiliselt trigonomeetrilisel kujul
annaabi.ee 
