Hingamine ja vereringe Hingavad kopsudega. Hingamisliigutused toimuvad roietevaheliste lihaste ja kõhulihaste abil. Kolmeosaline süda Kopsu ja kehavereringe. Kõigusoojased loomad. Toitumine Neelavad toidu tervena alla. Hambaid kasutavad toidu kinnihoidmiseks. Mürkmaod kasutavad mürgihambaid. Sisalikud söövad selgrootuid loomi. Maod kasutavad toiduks ka pisiimetajaid. Meeleelundid Hästi arenenud nägemine ja haistmine. Keel on kompimisorganiks. Kuulmine on kesiselt arenenud . Tuntakse maapinna võnkeid. Sigimine Lahksugulised viljastumine on kehasisene. Sigimisperioodil on maismaal. Munad muneb emasloom sooja kohta. päikesesoojus haub pojad välja. Arenemine Moondeta areng Üksikud soomuselised on ka poegijad (nt. rästik). Nende munad jäävad emaslooma munajuhasse seni, kuni pojad neist kooruvad. Eesti roomajad Kasutatud kirjandus http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/kilpkonnad.htm http://bio.edu
rinnakorvi jäsemed on tugevad ja võimaldavad kiirelt liikuda MEELEELUNDID Roomajatel on hästi arenenud nägemine ja haistmine. Ninaõõnes paiknevad haisteepiteeli rakud. Soomuselistel on haistmiseks lisaelund - Jacobsoni organ. Lõhna tundmiseks pistab loom aeg-ajalt oma kaheharulise keele otsad koos selle külge jäänud lõhnava aineosakestega suulaes avanevasse Jacobsoni organisse Enamasti eristavad nad hästi vaid liikuvaid objekte Keel on mitmetel roomajatel ka kompimisorganiks Kuulmine on enamikul roomajatel kesiselt arenenud - enamasti tuntakse vaid maapinna võnkeid HINGAMINE Kõik roomajad hingavad kopsudega Hingamisliigutused toimuvad roietevaheliste lihaste ja kõhulihaste abil VERERINGE Sarnaselt kahepaiksetega on ka enamusel roomajatel kolmeosaline süda ning kopsu- ja kehavereringe Arteriaalne- ja venoosne veri on peaaegu eraldunud Suhteliselt aeglasest ainevahetusest tulenevalt on roomajad kõigusoojased loomad TOITUMINE
Millised on roomajate peamised meeleelundid? Roomajatel on hästi arenenud nägemine ja haistmine. Enamasti eristavad nad hästi vaid liikuvaid objekte. Roomajate ninaõõnes paiknevad haisteepiteeli rakud. Lisaks sellele on soomuselistel haistmiseks lisaelund - Jacobsoni organ. Lõhna tundmiseks pistab loom aeg-ajalt oma kaheharulise keele otsad koos selle külge jäänud lõhnava aineosakestega suulaes avanevasse Jacobsoni organisse. Keel on mitmetel roomajatel ka kompimisorganiks. Kuulmine on enamikul roomajatel kesiselt arenenud - enamasti tuntakse vaid maapinna võnkeid. Kuidas roomajad sigivad ja arenevad? Roomajad on lahksugulised loomad, viljastumine on neil kehasisene. Sigimisperioodil tulevad ka vees elavad roomajad maismaale. Munad muneb emasloom enamasti sooja niiskesse kohta, kus tihti just päikesesoojus pojad välja haub. Roomajatel on otsene areng: munast väljuv roomaja on täiskasvanu sarnane, ainult mõõtmetelt pisem
annaabi.ee 
