RÕNGUSSID
Nahklihasmõigust sissepoole
jääv vedelikuga täidetud kehaõõs, mis on vaheseintega osadeks jaotunud.
Sellepärast pole ka väheharjasussidele ühe kehalüli vigastus eluohtlik, sest teistes
lülides vedelik säilib. Siseelundid paiknevad vihmaussil kehaõõnes. Vihmaussid
omavad peaaju ja neil on ka kõhtmine närvikett. Väheharjasussile on kõige tähtsam
närvisüsteem, mis juhib kõigi organite tööd. Kõhtmine närvikett saab alguse eest
peaajust. Ussikesel on kompimismeelerakud, lõhnameelerakud ja ta tajub
maitseärritusi ning valgust. Need mitmesugused meelerakud paiknevad nahas
kogu keha pinnal. Vihmaussid tajuvad maapinna võnkumist, kuid mitte helisid.
Seedeelundkond algab väheharjasussil suuavaga. Sellele järgneb söögitoru ja
pugu, mis on toidumahutiks. Pugust liigub toit edasi makku ja sealt soolde, mis
lõpeb pärakuga. Vihmauss peab palju sööma, sest ta neelab taimejäänuseid koos
mullaga ja seega on toit ka väheväärtuslik
annaabi.ee 
