..) Abstraktne ja loogiline mõtlemine ERIK ERIKSON PSÜHHOSOTSIAALSE ARENGU TEOORIA • Teooria põhineb praktikal • Stadiaalne areng • Arenguülesanded • Kriisid • Lahendamata jäänud ülesanne • Hilisem kompenseerimine PSÜHHOSOTSIAALSE ARENGU ASTMED ERIKSONI JÄRGI 1) Usaldus – usaldamatus (0-1 a) → lootus 2) Autonoomia – häbi (1-3 a) → tahe 3) Initsiatiiv – süü (4-6 a) → eesmärgi mõistmine 4) Edukus – alaväärsus (7-11 a) → kompetentsustunne 5) Identiteet – rolliähmasus (12-18 a) → kindlus 6) Intiimsus – isolatsioon (18-30 a) → armastuse mõistmine 7) Loovus – stagnatsoon (täiskasvanuiga) → hoolitsusest aru saamine 8) Integraalsus – meeleheide (hiline täiskasvanuiga) → tarkuse mõistmine LAWRENCE KOHLBERGI KÕLBELISE ARENGU TEOORIA • Piir 10.eluaasta juures • Tagajärg → motiiv • Kõlbelise sisuga lood ja küsimused • Ravimi varastanud mehe lugu • 6 faasi 2 kaupa 3 suureks perioodiks
Neil on suur tegelikkusega kohanemise võime. Nad on aktiivsed, tugevalt väljapoole suunatud huvidega. Sellises eas on väga tähtis suhtlus sõpradega. Lisaks on suurenenud omavaheline koostöö tahe ning iidolite olemusolu olulisus (Mangs, Martell, 2000, lk 300). Kaheteistkümne aastane laps huvitub inimsuhetest, laps on vastutustundlik, stabiilne, avatud optimistlikult häälestatud, otsustusvõimeline. Teda saab usaldada ja temaga saab arvestada. 7-12 eluaastal suureneb kompetentsustunne, mõtlemine konkreetsete operatsioonide tasemel, kujuneb välja positiivne enesehinnang, suur soov osaleda meeskonnamängus ja soov osata erinevaid oskusi (Keskmine…, n.d.). Füüsiline areng: Laps võib selles eas kasvada 5-8cm, tüdrukutel võib alata menstruatsioon ning rindade kasv, võivad tekkida vistrikud, talje muutub, kasvab karv häbememokkadele, puusad laienevad (Stoppard, 2000, lk 11). Kognitiivne areng: Piaget’ järgi toimub antud perioodil mõtlemise arendamine. Laps õpib
*potilkäimise õppimine *retentiivne/ekspulsiivne - falloslik periood (3-6/7 aastat) *tüdrukutel peenisekadedus/poistel kastratsioonihirm *Elektra/Oidipuse kompleks 2) latentne periood (6/7 – murdeiga) 3) genitaalne periood (murdeiga – täiskasvanuiga) Erik Erikson PSÜHHOSOTSIAALNE ARENG (kriisid) - usaldus – umbusaldus -> lootus (0-1,5a) - autonoomia – häbi -> tahe (1,5-3a) - initsiatiiv – süü -> eesmärgi mõistmine (3-7a) - töökus – alaväärsus -> kompetentsustunne (7-11a) - identiteet – identiteedi segadus -> kindlus - intiimsus – isolatsioon -> armastuse mõistmine - loovus – endasse tõmbumine -> hoolitsusest aru saamine - intergratsioon – lootusetus -> tarkuse mõistmine Jean Piaget (1896-1980) - KOGNITIIVNE ARENG (kuidas lapse mõtlemine areneb ehk millised kvalitatiivsed muutused lapse mõtlemises tekivad) *bioloogiline küpsemine valmistab ette kognitiivseks arenguks *tähtsaimad muutused on kvalitatiivsed, mitte kvantitatiivsed
Enesehinnang on püsiv, ent arenemisvõimeline. Väljakujunenud suhtumist endasse on raske muuta, kuid mitte võimatu: see toimub pikaajalise protsessina. Lühiajaline ja kiire enesehinnangu muutus võib aset leida tugevate emotsioonide ning inimest vapustavate kogemuste ajel. Muutus saab teoks tänu asjaolule, et enesehinnang on õpitud mitte pärilik. 4. Enesehinnangu muutus põhjustab ärevustunde: muutusi ei ole kerge omaks võtta. 5. Kuigi inimese kompetentsustunne on valdkonniti täiesti erinev, kujutab suhtumine iseendasse suhteliselt püsivat tervikut. Ehk teisiti öelduna, enesehinnang on üldistuv. Igal inimesel on tegevusvaldkonnad, milles toimetulek on eriti oluline ja teatud inimesed, kelle arvamus on tähtis. Edukus nendes tegevustes või nende inimeste arvamus võib üldistuda kogu enesehinnangule (3). Üks kõige tähtsamaid enesehinnangu mõjutajaid on suhted teiste inimestega: eelkõige lähedussuhted
Head hinded kalduvad motiveerima õpilasi, kes seda tegelikult ei vaja, ja halvad hinded kipuvad endast välja viima õpilasi, kes tegelikult vajavad julgustamist kõige rohkem. Edu ja ebaeduga kaasnevad alati afektiseisundid. Edu saavutamine mingis tegevuses toob kaasa õnnetunde, olenemata edu põhjustest. Atributsioonide ja emotsioonide seostest edu omistamisel erinevatele faktoritele võib tuua järgmisi näiteid. Kui edu omistatakse võimetele, kaasneb sellega üldjuhul kompetentsustunne; pikaajalisele pingutusele -- lõõgastustunne; teiste abile -- tänutunne; vedamisele -- üllatus või õnnetunne Vastupidised emotsioonid kaasnevad ebaõnnestumistele tehtavate atributsioonidega. Näiteks kui ebaõnnestumist seletatakse madalate võimetega, kaasneb sellega alandusseisund. Inimeste käitumist suunavad suures osas atributsioonide ja nendega seostuvate emotsioonide kombinatsioonid 10. Mida kujutab endast J. Piaget tunnetusprotsessi mudel ( skeemid, kohanemine ja
1) Prelatentne periood (sünd - 6/7a) • Falloslik periood (3 -6/7a) • Tüdrukutel peenisekadedus / poistel kastratsioonihirm • Elektra / Oidipuse kompleks • 2) Latentne periood (6/7- murdeiga) • 3) Genitaalne periood (murdeiga täiskasvanuiga) Erik Erikson psühhosotsiaalne areng • usaldus – umbusaldus Þ lootus (0 – 1,5.a.) • autonoomia – häbi Þ tahe (1,5.a. – 3.a.) • initsiatiiv – süü Þ eesmärgi mõistmine (3.a.-7.a.) • töökus – alaväärsus Þ kompetentsustunne (7.a.- 11.a.) Erik Erikson psühhosotsiaalne areng 40 41 • identiteet – identiteedi segadus Þ kindlus • intiimsus – isolatsioon Þ armastuse mõistmine • loovus – endasse tõmbumine Þ hoolitsusest aru saamine • integratsioon – lootusetus Þ tarkuse mõistmine Jean Piaget (1896- 1980) • Kognitiivne areng • bioloogiline küpsemine valmistab lapse ette kognitiivseks arenguks.
Head hinded kalduvad motiveerima õpilasi, kes seda tegelikult ei vaja, ja halvad hinded kipuvad endast välja viima õpilasi, kes tegelikult vajavad julgustamist kõige rohkem.Edu ja ebaeduga kaasnevad alati afektiseisundid. Edu saavutamine mingis tegevuses toob kaasa õnnetunde, olenemata edu põhjustest. Atributsioonide ja emotsioonide seostest edu omistamisel erinevatele faktoritele võib tuua järgmisi näiteid. Kui edu omistatakse võimetele, kaasneb sellega üldjuhul kompetentsustunne; pikaajalisele pingutusele -- lõõgastustunne; teiste abile -- tänutunne; vedamisele -- üllatus või õnnetunne Vastupidised emotsioonid kaasnevad ebaõnnestumistele tehtavate atributsioonidega. Näiteks kui ebaõnnestumist seletatakse madalate võimetega, kaasneb sellega alandusseisund. Inimeste käitumist suunavad suures osas atributsioonide ja nendega seostuvate emotsioonide kombinatsioonid Saavutusmotivatsiooni olemus ja selle praktilised rakendused õpimotivatsiooni käsitlemisel
annaabi.ee 
