hooldusravikliinik, naistekliinik, silmakliinik ja taastusravikliinik. Igal kliinikul on juhataja ja õendus-/ämmaemandusjuht. Kliinikute allstruktuurid paiknevad mitmes haigla üksuses ning sealset tööd koordineerivad juhatajad. Kliinikuid iseloomustab vertikaalne juhtimismudel. Viimastel aastatel on lisandunud erialakeskused, moodustades osakondade kõrvale uue juhtimistasandi. Üha rohkem võib haigla tegevuses täheldada interdistsiplinaarsust, juurde on tekkinud kliinilised kompetentsikeskused, mis ühendavad kitsamate valdkondade tipposkusi ühiseks ravimeeskonnaks (nt rinnatervise kabinet, endokriinkirurgia, onkokonsiilium jt). Haigla administratiiv- ja tugistruktuurid võib tinglikult jaotada kaheks: kliinilised ning mittekliinilised. Tugistruktuuride poolt juhtivad protsessid läbivad haiglas ühtsetel põhimõtetel kõiki struktuurüksusi. Ravikvaliteedi arendamiseks ja ohutukeskkonna tagamiseks on mitmeid haiglaüleseid alalisi komisjone või komiteesid, kuhu kuuluvad
valmistama ette eluks aastal 2030, kuid kummastav on see, et me ei kujuta ette, mis toimub aastal 2030, rääkimata sellest, et haridustöötajad, kes valmistavad meid selleks ette, on oma teadmised omandanud eelmise sajandi lõpul või selle sajandi alguses." (Kuustik, 2014 ) Õpetajate konsulteerimine on sisuliselt nõustamine kuid ta asub teraapiast kaugemal. Koolipõhine konsulteerimin peaks olema koolide tugiteenuste tulevik. Koolis konsulteerivad koolispetsialistid ja lisaks on loodud kompetentsikeskused (õppenõustamiskeskused). Kui kohapealsest nõus jääb väheks, läheb spetsialist keskusest koolikeskkonda ja seal abistab. Tallinnas on 2009-2014 tegutsenud õppenõustamiskeskust, seda tööd jätkab Rajaleidja keskus. Õpetaja nõustamine sisaldab ka "empowerment"-i: jõustamine, kannustamine, võimestamine, et anda õpetajale jõudu, võimsust, väge. Selle eesmärk on, et õpetaja suudaks ja julgeks ise tegutseda, fookuses on ikkagi abivajav laps. Jõustamise põhimõtteks on
d. pakume jätkuvalt tasuta eesti keele õppimise võimalusi; e. laiendame eesti keele õppimise võimalusi teiste riikide haridusasutustes; f. kindlustame vähemuskeelsetes põhikoolides kõrgel tasemel eesti keele, kultuuri, ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetamise. 6. Kutseõppe kui haridusvaliku taseme ja populaarsuse tõstmine: a. ehitame kaasaegsel tasemel välja kõigi kutsekoolide õppekompleksid ja ühiselamud. Kutsekoolidest peavad saama kohalikud kompetentsikeskused, millel on laiem roll kogu piirkonna arendamisel; b. loome kutsekoolides võimaluse täiendavaks õpilaste vastuvõtuks; c. soodustame üld- ja kutsehariduslike õppeasutuste koostööd ning enesetäiendusvõimalusi kutsehariduse läbinutele, kes soovivad jätkata haridusteed kõrgkoolis. Selleks võimaldame kutsekooli õpilastel omandada soovi korral üldaineid gümnaasiumi omadega sarnases mahus.; d. kutsekoolilõpetaja peab kooli lõpuks suutma omandada tööandjaid rahuldava
annaabi.ee 
