Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"kompensatsioonilised" - 3 õppematerjali

Elektroonika alused
114
doc

Elektroonika alused

mitte-lineaarselt tunnusjoont. Selliseks enimkasutatavaks elemendiks on stabilitron (Zener-diood). Kompensatsioonilistes stabilisaatorites toimub pinge pidev reguleerimine reguleerelemendiga , mis töötab muudetava takistina. Reguleerimise tulemusena hoitakse väljundpinget muutumatuna. Selliseks reguleerelemendiks on enamasti transistor. Kompensatsiooniline stabilisaator kujutab endast automaat-reguleerimissüsteemi. Kompensatsioonilised stabilisaatorid jagunevad omakorda analoogstabilisaatoriteks ja impulss-stabilisaatoriteks. Analoogstabilisaatorites töötab reguleerelement võimendi- ehk aktiivreziimis, impulssstabilisaatorites aga lülitireziimis. 3.4.2. Stabilitron-stabilisaatorid R st V Z R t U sis U välj V Z I Z min U R U Z I R I Z max U sis U sis U sis R st I Z0 U välj JOONIS 3.16 36

Elektroonika → Elektriahelad ja elektroonika...
150 allalaadimist
Elektroonika aluste õppematerjal
81
doc

Elektroonika aluste õppematerjal

lineaarselt tunnusjoont. Selliseks enimkasutatavaks elemendiks on stabilitron (Zener-diood). Kompensatsioonilistes stabilisaatorites toimub pinge pidev reguleerimine reguleerelemendiga , mis töötab muudetava takistina. Reguleerimise tulemusena hoitakse väljundpinget muutumatuna. Selliseks reguleerelemendiks on enamasti transistor. Kompensatsiooniline stabilisaator kujutab endast automaat-reguleerimissüsteemi. Kompensatsioonilised stabilisaatorid jagunevad omakorda analoogstabilisaatoriteks ja impulss-stabilisaatoriteks. Analoogstabilisaatorites töötab reguleerelement võimendi- ehk aktiivreziimis, impulssstabilisaatorites aga lülitireziimis. 3.4.2. Stabilitron-stabilisaatorid 25 Usis

Elektroonika → Elektroonika alused
390 allalaadimist
Euroopa ja Eesti õigusajalugu
34
doc

Euroopa ja Eesti õigusajalugu

Kogutud süsteem, üksikaktid, suulised normid, laiali pillatud normid, mida oli vaja kokku panna. Koostas vürsti nõunik. Autor kirjutab, et õigust ei salli keegi, kuid ta peab olema nagu peegel, kust peegeldub tagasi hea ja halb. Siit siis nimetus saksi õiguspeegel. Levis üle Saksamaa, Hollandi, Belgia ka Baltikumi. See sisaldas tsiviilõigus norme ja kriminaalõigus norme. Kuriteod, tapmised, kehavigastused jt. olid olemas ja karistused olid kehalised. Eraõiguses olid kompensatsioonilised karsitused. Avalik õiguslikud karistused: 1) kaelakohtuliku (surmanuhtlus võimalik). *surmanuhtlus: - poomine, ainult meestele, see oli häbistav karistus. Kohaldati alati varaste puhul. - pea maharaiumine ­ määrati tapmise eest, põhiliselt aadlikule. - ratastamine ­ tapmise puhul, suurte varguste puhul, talupoegadele. - uputamine, kasutati naiste puhul. - põletamine tuleriidal, naiste puhul. *sandistavad karistused:

Õigus → Õigus
419 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun