Mõjutab pangalaenu hinda ehk Intressimäär kujuneb Baasintressimäärast (nt EURIBOR) + marginaalist. Nüüd on EURIBOR aegade madalaim, miinuses ehk laenu andja peab sisuliselt peale maksma. Kuna praegu euribor miinuses, siis eesti kommmertspangad on selle nulliga võrdsustanud. 18. Krediidikulukuse määr - Krediidiekuluksue määr on osa laenu hinnast.Krediidikulukse määra leidmiseks tuleb arvestada põhielemnt (lepingutasu), lisaelement (kinnisavara hindamine) ja varjatud element (kompensatsiooniline limiit). 19. Laenude tagatised Laenude tagatised on nõutud krediidiriski maandamiseks. Kui laenusaaja ei suuda laenu tagasi maksta, siis tagatis realiseeritakse. Tagatised võib jagada personaalseteks ja varalisteks. Personaalsed tagatised on käendus ja garantii ning varalised tagatised jagunevad vallaspandiks ja kinnispandiks. Käendus on füüsilise või juriidilise isiku kohustus maksta laenusaaja võlgnevus, kui võlgneja keeldub laenu tasumast või ei ole võimeline seda tegema
Tegeliku intressimäära leidmise vajadus tuleb eelkõige sellest, et erinevate arvutusmeetodite ja lisakulude tõttu tuleb finantseerimine tavaliselt kallim kui nominaalne intressimäär, mis on kas laenulepingus või finantsinstrumendi noteeringus näidatud. Tasu laenu kasutamise eest sisaldab põhielemente (lepingutasu, trahv limiidi kasutamata jätmise eest jms), lisaelemente (garantii, kindlustus, vara hindamine, kohtukulud, notarikulud) ja ka varjatud elemente (kompensatsiooniline limiit jms). Näiteks kui on tegemist diskontolaenuga (st intress võetakse kogu perioodi eest ette) ja see sisaldab nii kõiki põhielemente, lisaelemente kui ka varjatud elemente, siis on võimalik leida laenu tegelik intressimäär järgmise valemiga: 1 (2.7) EIR = - 1, 1-i nom -PE-LE-VE kus EIR tegelik intressimäär, PE põhielemendid (%), LE lisaelemendid (%),
stabilisaatoriteks. Parameetrilised stabilisaatorites kasutatakse stabiliseerimise saamiseks mingi elemendi mitte-lineaarselt tunnusjoont. Selliseks enimkasutatavaks elemendiks on stabilitron (Zener-diood). Kompensatsioonilistes stabilisaatorites toimub pinge pidev reguleerimine reguleerelemendiga , mis töötab muudetava takistina. Reguleerimise tulemusena hoitakse väljundpinget muutumatuna. Selliseks reguleerelemendiks on enamasti transistor. Kompensatsiooniline stabilisaator kujutab endast automaat-reguleerimissüsteemi. Kompensatsioonilised stabilisaatorid jagunevad omakorda analoogstabilisaatoriteks ja impulss-stabilisaatoriteks. Analoogstabilisaatorites töötab reguleerelement võimendi- ehk aktiivreziimis, impulssstabilisaatorites aga lülitireziimis. 3.4.2. Stabilitron-stabilisaatorid R st V Z R t U sis U välj V Z I Z min U R U Z I R I Z max U sis U sis U sis R st I Z0 U välj
stabilisaatoriteks. Parameetrilised stabilisaatorites kasutatakse stabiliseerimise saamiseks mingi elemendi mitte- lineaarselt tunnusjoont. Selliseks enimkasutatavaks elemendiks on stabilitron (Zener-diood). Kompensatsioonilistes stabilisaatorites toimub pinge pidev reguleerimine reguleerelemendiga , mis töötab muudetava takistina. Reguleerimise tulemusena hoitakse väljundpinget muutumatuna. Selliseks reguleerelemendiks on enamasti transistor. Kompensatsiooniline stabilisaator kujutab endast automaat-reguleerimissüsteemi. Kompensatsioonilised stabilisaatorid jagunevad omakorda analoogstabilisaatoriteks ja impulss-stabilisaatoriteks. Analoogstabilisaatorites töötab reguleerelement võimendi- ehk aktiivreziimis, impulssstabilisaatorites aga lülitireziimis. 3.4.2. Stabilitron-stabilisaatorid 25
annaabi.ee 
