Jooni saab mõõte lindiga, mõõtmisi teostatakse alati 2 korda. 15. Kuidas hinnatakse joonemõõtmise kvaliteeti? Mõõtmiste kvaliteeti hinnatakse suhtelise vea abil 1/N. Selleks leitakse esmalt kahe mõõtmistulemuse vahe (5d), mis jagatakse mõõtmistulemuse keskmisesse (D) ja tulemus väljendatakse lihtmurruna, mille lugejas on 1 ning nimetajas mingi arv N ( 5d /D = 1/N). 16. Milliseid parandeid tuleb arvestada joone mõõtmisel? 1. Lindi pikkusest tingitud nn lindi kompareerimisparand 5lk tuleb mõõdetud joonepikkusele arvutada valemiga: 5 Dk = D 5l k / 20 , kus 5 D k mõõdetud joone kompareerimisparand 5l k lindi kompareerimisparand D mõõdetud joonepikkus 20 - lindi nominaalpikkus (20m) 2. Temperatuuriparand 5Dt valemiga: 5Dt = D? (t-t0) D mõõdetud joone pikkus ?- lindi materjali joonpaisumiskoefitsent- terasel 0,0000125 t mõõtmisaegne temperatuur t0-kompareerimisaegne temperatuur 3. Kaldest tingitud parand 5D?, mis on alati miinusmärgiga. 5D
15. Kuidas hinnatakse joonemõõtmiste kvaliteeti? Mõõtmiste kvaliteeti hinnatakse suhtelise vea 1/N abil. Selleks leitakse esmalt kahe mõõtmistulemuse vahe (d), mis jagatakse keskmise mõõtmistulemusega (D) ja tulemus väljendatakse lihtmurruna, mille lugejas on 1 ning nimetajas mingi arv N ( d /D = 1/N). Tulemit võrreldakse suhtelise veaga (1/1000; 1/2000; 1/3000). Nt: 16. Milliseid parandeid tuleb arvestada joone mõõtmisel? Parandid: 1. Lindi pikkusest tingitud nn lindi kompareerimisparand lk tuleb mõõdetud joonepikkusele arvutada valemiga Dk= D lk / 20 , kus Dk mõõdetud joone kompareerimisparand lk lindi kompareerimisparand D mõõdetud joonepikkus 20 - lindi nominaalpikkus (20m) 2. Temperatuuriparand Dt valemiga Dt = D (t-t0) D mõõdetud joone pikkus - lindi materjali joonpaisumiskoefitsent- terasel 0,0000125 t mõõtmisaegne temperatuur t0-kompareerimisaegne temperatuur 3. Kaldest tingitud parand Dv, mis on alati miinusmärgiga.
koos viimasega, kuid on rohkem mõjutatud seniitkaugusest) ja ümberfokuseerimise viga ( mõjub sarnaselt kolimatsiooniveaga, sest ümberfokuseerimisel muutub mõnevõrra viseerimistelje asend ja sellega seoses ka kollimatsiooniviga). Nimetatud veast hoidumiseks peaksid polügonomeetrikäigu joonepikkused olema võimalikult võrdsed. 19. Parandeid mis kasutatakse joonemõõtmisel invartraadiga. Neid parandeid viiakse mõõtmistulemustesse: Kompareerimisparand Temperatuuriparand, mis arvutatakse valemiga ∆ lt = α lo (t to)+β lo (t² t²o), kus α on joonpaisumistegur, β joonpaisumise ruuttegur ( kasut kõrgtäpsetel mõõtmistel), mis määratakse iga traadi jaoks eraldi spetsiaalsete uuringutega, lo traadi nominaalpikkus, to kompareerimistemperatuur, t mõõtmistemperatuur Kaldeparand, mis leitakse valemiga ∆ l h = ∆h²/(2 l ) h²*² / (8 l³) kus: ∆h on
annaabi.ee 
