Aktseleratsiooni all mõistetakse õpet kiirendatud tempos (samas, 89). See võib olla varasem kooliminek, koolitee alustamine alates teisest klassist või hilisem klassikursuse vahelejätmine. Samuti saab aktseleratsiooni kasutada ühe aine raames, mille puhul õpetaja saab aine kava vastavalt lapse tasemele ,,kokku pakkida", et laps ei peaks tegelema tema jaoks tüütu rutiinse kordamisega, vaid saaks kiiremini edasi liikuda. Sellist meetodit nimetatakse ka kompakteerimiseks. Peale mainitud aktseleratsiooni vormide on Eestis rakendatud ka integreeritud õppekava (õppevorm, mille raames saadakse peale üldhariduse mingi spetsiifilisem praktiline erialakoolitus), individuaalõpet (iseseisvalt koduõppes või mentorite juhendamisel), kõrgema taseme kursuste kuulamist (võimalus võtta osa vanemate klasside tundidest või osaleda valikkursustel väljaspool kooli) ja väljatõstmist (ingl k pull- 14
keskel. Koolipraktikas on selle võtte kasutamise vajaduse “proovimi- seks” lihtsaim moodus kontrollida lapse suutlikkust aru saada kõrge- Andekate arengut toetavad hariduslikud meetmed 91 mate klasside õppematerjalidest. Maailmapraktikas on palju juhtu- meid, mil sellist ülehüppamist on edukalt kasutatud põhikooli jook- sul koguni mitu korda. • Ainekava “kokkupakkimiseks” ehk kompakteerimiseks nimetatakse õppekava läbimist ettenähtust kiiremini ning peamiselt praktiseeri- takse seda üksikute ainete kaupa. Oluliseks etapiks on seejuures loo- mulikult arenguvestlused ja tasemetestid. Ehkki Eesti koolide uuringu (Saul, Sepp & Päiviste, 2007) põhjal näib materjali kompakteerimise praktikat kasutavat umbes kolmandik koolidest, mis annab alust loo- ta, et õpetatava mahtu ja sügavust siiski diferentseeritakse vastavalt
annaabi.ee 
