kõrvaldamisele (nt depressiooni), aga võib olla ka arenguline - probleemi olemus nõustamisel igapäevaeluga seotud probleemid (nt suhted, karjäär, kasvatus, areng..) ja nendega toimetulek; psühhoteraapias on seotud häirega, kompleksne probleem (nt on lisaks ka suhte, arengu probleemid), võib-olla vajalik kasutada diagnostilisi vahendeid - eesmärgid nõustamise puhul on lühiajalised; psühhoteraapias on nii lühi- kui ka pikaajalised eesmärgid (nt unehäire on komorbiidne depressiooniga; suhete probleemid ja meeleoluhäired) - ravi nõustamisel on ennetavad lähenemised (kuidas ennetada suuremate probleemide teket), töötame teadvustatud materjaliga; psühhoteraapias on töö nii teadvustatud kui ka mitteteadvustatud materjalidega Sarnasused: *teoreetilised lähtekohad *meetodid (?) *usaldus tuleb käitumisest, olekust. *eetika *struktureeritus Formaalse ja mitteformaalse nõustamise erinevus
2. Alanenud enesehinnang 3. Süü-ja väärtusetusetunne 4. Unehäired 5. Pessimism 6. Enesetpumõtted Mehed hakkavad jooma ja muuruvad agressiivseteks, hakkavad tegelema ekstreemsustega. Naised ärrituvad kergesti, kaotavad huvi välimuse suhtes, tekivad kehakaaluprobleemid Ravi- Diagnoosimiseks on vaja, et sümptomid oleks kestnud vähemalt 2 nädalat. Farmakoloogiline abi- määratakse antidepresandid, mille mõjumine võtab aega. Depressioon on komorbiidne häire, mis tähendab, et ta esineb kood teiste haigustega. Umbes 5% täiskasvanuist kannatab sügava masenduse all, 1015%-l on kerge depressioon. Kogu elanikkonnas vaevab depressioon iga viiendat inimest, ravi saab neist vaid iga kolmas; iga viieteistkümnes vajab haiglaravi. Naiste haigestumus on suurem kui meestel. Eestis on depressioon spetsialistide hinnangul aladiagnoositud - inimestel puudub teadlikkus haiguse tõsidusest ning paljud usuvad, et suudavad ise haigusega toime tulla