· Meretaguseid maid ei suudetud enam endisel viisil valitseda. · Kolooniate rahvad ei soovinud oma endisi peremehi oma maal näha. 4.Mauistliku Hiina majandus. Hiina pärast Maod. Nõukogude Liit andis: Andis krediti,Jagas tehnilist abi,Eksportis relvi,Saatis tööle oma spetsialiste,Tegi hiinlastele väljaõpet. Kuulutati välja ,,suure hüppe" poliitika, eesmärkideks: rajada kommunistlik ühiskond kiiresti , ühendada väiksemad majadus-, haldus- ja sõjaväeüksused kommuunideks. Tööstustoodangu suurendamine 6,5 korda, et muuta Hiina juhtivaks tööstusriigiks. Hiinas algas kiire majanduskasv, elatustaseme tõus, maa on kiiresti moderniseeritud. 5. Indoneesia pärast II maailmasõda. Riigis kehtestati diktatuur: parlament saadeti laiali, presidendi kätte koondus nii seadusandlik kui ka täidesaatev võim.Presidendi Sukarno eesmärgid olid: riigi julgeoleku tagamine, välisomandi natsionaliseerimine,"Indoneesia kommunismi" ülesehitamine
Kuningal puudub poliitiline võim. Norra parlamendis on 169 liiget ning see koosneb kahest kojast. Valitsuse moodustamisel on nõue, et üle poole ministritest on Norra kiriku liikmed, domineerivaks usuks on luterlus. Norra, erinevalt oma naaberriikidest Soomest ja Rootsist ei ole astunud Euroopa Liitu, aga seevastu on NATO liige. Norra teeb naabermaadega koostööd Põhjamaade Nõukogu raames. Riik on jagatud 19. maakonnas, mis omakorda on jaotatud väikesteks kommuunideks. Norra on ÜRO andmetel inimarengu indeks poolest maailmas esimesel kohal. Aastatel 2001-2006 oli ta samuti juhtpositsioonil, kuid siis loovutas kaheks aastaks oma trooni Islandile, kuigi inimarengu indeks oli võrdne(0,967). Aastast 2007 on Norra taaskord oma väärikale kohale tagasi naasenud. SKT ühe inimese kohta on 55 198 USA dollarit. Norra rahvaarv on 4,8 miljonit inimest ning sellega on ta Euroopa riikide seas 28. kohal. Rahvastikutihedus on 14,82 in/km². Asulate all on 0
Norra rannajoon on väga liigestatud, tema rannikul on kuulsad fjordid. Peale Rootsi piirneb ta Venemaa ja Soomega. Norrale kuuluvad Svalbard ja Jan Mayen, mida peetakse kuningriigi lahutamatuks osaks. Bouvet' saar Atlandi ookeani lõunaosas ja Peeter I saar Vaikse ookeani lõunaosas on Norrast sõltuvad territooriumid ning neid ei peeta kuningriigi osaks. Samuti pretendeerib Norra Kuninganna Maudi maale Antarktikas. Maakonnad on jaotatud valdadeks ehk kommuunideks (kommune, mitmus kommuner, uusnorra kommunar). Neid on 454. Kaalumisel on haldusreform, mis asendab maakonnad suuremate piirkondadega. Norra on parlamentaarse valitsussüsteemiga konstitutsiooniline monarhia. Praegune kuningas on Harald V.Kuningal puudub poliitiline võim. Norra parlamendis, Stortingetis on 169 liiget ja see koosneb kahest Kojast Lagtingist ja Odelstingist. Valitsuse moodustamisel on nõue, et enam kui pooled ministritest (hetkel 19-st 10) on Norra kiriku liikmed
Samuti pretendeerib Norra Kuninganna Maudi maale Antarktikas. 2. Haldusjaotus Norra on jaotatud 19 maakonnaks (fylke): 1. Akershus 2. Aust-Agder 3. Buskerud 4. Finnmark 5. Hedmark 6. Hordaland 7. Møre og Romsdal 8. Nordland 9. Nord-Trøndelag 10. Oppland 11. Oslo 12. Østfold 13. Rogaland 14. Sogn og Fjordane 15. Sør-Trøndelag 16. Telemark 17. Troms 18. Vest-Agder 19. Vestfold Maakonnad on jaotatud valdadeks ehk kommuunideks (kommune, mitmus kommuner, uusnorra kommunar). Neid on 454. Kaalumisel on haldusreform, mis asendab maakonnad suuremate piirkondadega. 3. Poliitika Norra on parlamentaarse valitsussüsteemiga konstitutsiooniline monarhia. Praegune kuningas on Harald V. Kuningal puudub poliitiline võim. Norra parlamendis, Stortingetis on 169 liiget ja see koosneb kahest Kojast Lagtingist ja Odelstingist. Valitsuse moodustamisel on nõue, et enam
Janar Käos Norra Rahvastiku tihedus: 16 in/km²(01.01.2008 seisuga) Riigipea: Tema Majesteet Norra kuningas Harald V (ei oma poliitilist võimu) Valitsusjuht: Peaminister Jens Stoltberg Poliitiline süsteem: Formaalselt on Norra parlamentaarse demokraatliku valitsemissüsteemiga konstitutsiooniline monarhia. Haldusjaotus: Norra on jaotatud 19 maakonnaks (fylke). Maakonnad on jaotatud valdadeks ehk kommuunideks (kommune, mitmus kommuner, uusnorra kommunar). Neid on 454. Rahaühik: Kroon (NOK) 1 kroon = 100 ööri Ajavöönd: Kesk-Euroopa aeg GEOGRAAFILINE ASEND Norra põhiosa asub Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosas ning arvukatel rannikulähedastel saartel. Riik asetseb Rootsist läänes ja loodes, põhjaosas omab lisaks maapiiri Venemaaga (idas) ja Soomega (idas ja lõunas). Kujult on territoorium
Kokku rannajoont üle 20 000 km-i. Peale Rootsi piirneb ta Venemaa ja Soomega. Norrale kuuluvad Svalbard ja Jan Mayen, mida peetakse kuningriigi lahutamatuks osaks. Bouvet' saar Atlandi ookeani lõunaosas ja Peeter I saar Vaikse ookeani lõunaosas on Norrast sõltuvad territooriumid ning neid ei peeta kuningriigi osaks. Samuti pretendeerib Norra Kuninganna Maudi maale Antarktikas. Norra on jaotatud 19 maakonnaks. Maakonnad on jaotatud valdadeks ehk kommuunideks. Neid on 454.Kaalumisel on haldusreform, mis asendab maakonnad suuremate piirkondadega. Riigi ulatuseks on 1752 km lõunapoolseimast Lindesnesist üle põhjapöörijoone Norkapini. Norra on kõige laiemas kohas vaevalt 430 km ja kõige kitsamas kohas üksnes 6 km laiune. Geoloogilised protsessid , nagu maa kerkimine, jääaeg, ja erosioon on loonud märkimisväärselt eripalgelise maastiku. Ranniku äärde jääb üle 75 000 saare. Riigi sümboliks on vapp, millel on kujutatud lõvi kirvega
Saksamaa, Sveits, Itaalia, Monaco, Andorra ja Hispaania. Prantsusmaa on Euroopa Liidu asutajaliige, kuulub NATO-sse ja on ÜRO Julgeolekunõukogu alaline liige. See on parlamentaarne vabariik. Parlament koosneb Rahvuskogust (Assemblée nationale), mis valitakse iga 5 aasta tagant ja Senatist, mille senaatorite mandaat kestab 6 aastat. President valitakse iga 5 aasta tagant. Prantsusmaa on halduslikult jaotatud piirkondadeks, departemangudeks, alamdepartemangudeks, kantoniteks ja kommuunideks. Prantsusmaa administratiivüksused koos ülemeredepartemangudega on: · 22 regiooni · 101 departemangu · 348 alamdepartemangu · 3991 kantonit · 36 664 kommuuni · 3 ülemereterritooriumi Prantsusmaa riigilipp on kasutusel alates 14. juulist 1790. Lipp koosneb kuninga värvist (valge) ja Pariisi värvidest (sinine ja punane). 4 Prantsusmaa lipp NATO lipp 5
võivad osaleda mandaatide jaotamisel. - Kommuuninõukogude valimistel sellist künnist ei eksisteeri. 9/10 lääninõukogu mandaate on "fikseeritud valimisring-konna" mandaadid ja 1/10 "kompensatsioonimandaadid" (või kohandatud mandaadid). - Nende reeglite eesmärk on luua künnise ületanud erakon-dade vahel nii õiglane mandaatide jaotus kui võimalik. Taani- jaotatud regioonideks ja kommuunideks; riigi autonoomsed osad on Fääri saared ja Gröönimaa KOV seadus fikseerib, et kohalikke küsimusi otsustab kohalik volikogu- peab korraga juhtima kogu kohaliku võimu korraldust ja vastutama selle eest. Kohalik volikogu võib nõuda, et iga küsimus esitataks arutamiseks volikogule. Samamoodi on maakonnavolikogu kõrgeimaks organiks maakonnas. Iga volikogu valib oma liikmete hulgast esimehe, kes on ka meer ja finantskomisjoni esimees. Meer
Pealinn Norra pealinn on alates 1814. aastast Oslo. Haldusjaotus Norra on jaotatud 19 maakonnaks (fylke): 1. Akershus 2. Aust-Agder 3. Buskerud 4. Finnmark 5. Hedmark 6. Hordaland 7. Møre og Romsdal 8. Nordland 9. Nord-Trøndelag 10. Oppland 11. Oslo 12. Østfold 13. Rogaland 14. Sogn og Fjordane 15. Sør-Trøndelag 16. Telemark 17. Troms 18. Vest-Agder 19. Vestfold Maakonnad on jaotatud valdadeks ehk kommuunideks. Neid on 454. Kaalumisel on haldusreform, mis asendab maakonnad suuremate piirkondadega. Parteid Alates Venstre ja Høyre kujunemisest Stortingi fraktsioonidena on Norra poliitika põhitegijad olnud parteid, kuigi Norra põhiseadus neid kaua ignoreeris. Nende tähtsus on osalt tulenenud proportsionaalsest valimissüsteemist, osalt olnud selle üks eeldusi. Parteid on olnud märkimisväärselt stabiilsed: enamik Norra poliitikas praegu domineerivatest parteidest on olnud
- Piirkondlik omavalitsus - Kohalik omavalitsus - Kohalik omavalitsus Mitmetasandilise süsteemi puhul jaguneb suurem ehk piirkondlik omavalitsus (maakond, osariik, liidumaa jm) väiksemateks omavalitsuslikeks haldusüksisteks (linn, vald jm). Keskvalitsuse roll kohaliku elu suunamisel on väike. Heaks näiteks on Rootsi, kus omavalitsuslik maakond (lään) jaguneb omavalitsuslikeks kommuunideks. Euroopa Parlament Euroopa Parlamendi valivad Euroopa Liidu kodanikud, kelle huve parlament esindab. Parlamendivalimised toimuvad iga viie aasta tagant ning igal ELi kodanikul on õigus valimistel hääletada ja kandideerida. Euroopa Parlamendil on kolm asukohta; Brüsselis (Belgias), Luksemburgis ja Starsbourg'is (Prantsusmaal). Parlamendil on kolm põhilist ülesannet Ta jagab nõukoguga seadusandlikku võimu. Asjaolu, et ta on otseselt valitav organ,
tegelevad hoolekandega. Enamasti alluvad neile põhikoolid, sageli ka keskkoolid. Jõukamad võivad üleval pidada muuseume või isegi ülikoole. Omavalitsused võivad olla ühe- või kahetasan- dilised (mõnikord isegi enamatasandilised). Kahetasandilise omavalitsuse puhul jagu- neb suurema omavalitsuse maa-ala väiksemateks osadeks, millel on omakorda valitav esinduskogu. Näiteks Rootsi omavalitsuslik maakond (lään) jaguneb kommuunideks. Kõige levinum on kahetasandiline omavalitsus. Eestis on 1993. aastast vaid ühetasan- diline omavalitsus, see tähendab, et maavolikogu puudub. ÜHISKONNA MAJANDAMINE. Ühiskonna majandusressursid. Iga ühiskonna suurim majandusprobleem seisneb selles, et inimeste tahtmised ja soovid on piiramatud, ressursid nende rahuldamiseks aga piiratud. Ressursside piiratuse all mõistetakse seda, et neid pole piisavalt, et rahuldada inimeste kõiki soove
annaabi.ee 
