Peakontaktid Abikontaktid Kontaktori kontaktid: need lülitavad seadet sisse ja välja peavad taluma kestvalt nimivoomu ning võimaldama suurt lülitussagedust. Liigitatakse nelja klassi kulumise järgi: Kuni 30 lülitust tunnis mehaaniliselt 0,25 miljonit tsüklit Kuni 150 lülitust tunnis mehaaniliselt 1.2 tsüklit Kuni 600 lülitust tunnis mehaaniliselt 5 miljonit tsüklit Kuni 1200 lülitust tunnis mehaaniliselt 10 miljonit tsüklit Peakontaktid kommuteerivad juht-, blokeer-, ja signalisatsiooniahelaid ning on arvestatud enamasti kuin 20 A voolu juhtimiseks ja ainult 5A väljalülitamiseks. Abikontaktid See võimaldab kontaktorit eemalt juhtida – sisse ja välja lülitada. Magnetsüsteem peab tagama ka kontaktide püsiva asendi. Väljalülitusel lükkab vedru või liikuva osa raskusjõud end tagasi algasendisse. Elektromagneetiline süsteem: Alalisvoolukontaktoritel ja suurema võimsuse korral ka
Väljalülitamine toimub sel juhul vedru või liikuva osa raskuse jõul. Nii tagatakse ka alapingekaitse (nullkaitse). See tähendab, et kontaktor lülitub välja kui pinge on langenud alla lubatava. Kui kontaktoril on riivistusseade, siis peab olema veel teine magnetsüsteem riivi vabastamiseks. Niisuguse kontaktori elektromagnetahelad töötavad lühiajaliselt ning on väiksemõõdulised. Kontaktorid võivad olla ka viivitusega rakenduvad. Abikontaktid kommuteerivad juht-, blokeer- ja signalisatsiooniahelaid ning on arvestatud enamasti kuni 20 A voolu juhtimiseks kuid ainult 5 A väljalülitamiseks. Need on enamasti nii normaalselt avatud kui ka normaalselt suletud. Koormuse iseloomu järgi jagatakse (IEC 947-4-1 ja EN 60 947): Vahelduvvoolukontaktorid AC-1 aktiivkoormus, takistusahjud AC-2 faasirootoriga asünkroonmootor AC-3 lühisrootoriga asünkroonmootori käivitamine ja pöörleva mootori väljalülitamine nimikoormusel
Kaasaegsemates digitaalkommutatsiooniga võrkudes edastatakse kahe abonendi vahel digitaliseeritud kõnepakette kasutades selleks loogilist ühendust. Kuna heli digitaliseerimiseks kasutatakse standartset IKM koodi, luuakse digitaaljaamades 64 kb/s ühendus. Telefonivõrgu sõlmed saab jagada kolme põhikategooriasse: · Kohalikud keskjaamad · Transiitjaamad · Rahvusvahelised keskjaamad Kohalike keskjaamadega ühendatakse abonendid. Transiitjaamad kommuteerivad andmevooge erinevate geograafiliste alade sees ja nende vahel. Rahvusvahelised keskjaamad ja teised lüüs-tüüpi jaamad kommuteerivad ühendusi erinevate operaatorite (teenusepakkujate) vahel. Kohalike keskjaamade esmased ülesanded on: · Ühendada keskjaama abonendi kõne teise sama keskjaama abonendiga või mõne muu keskjaamaga ühendatud eriseadmega · Kommuteerida keskjaama abonendi kõneühendusi teiste võrkude abonentidega
Kontaktori väljalülitamine toimub sel juhul vedru või muu liikuva raskuse jõul. Nii tagatakse ka alalispingekaitse (nullkaitse) See tähendab, et kontaktor lülitab välja kui pinge on langenud alla lubatava. Riivistusseade kui kontaktoril on riivistusseade siis peab olema veel teine magnetsüsteeem riivi vabastamiseks. niisuguse kontaktori elektromagnetahelad töötavad lühiajaliselt ning on väikesemõõdulised võivad olla ka viivitusega rakenduvad. Abikontaktid kommuteerivad juht, blokeer, ja signalisatsiooniahelaid ning on arvestatud enamasti kuini 20 A voolu juhtimiseks kuid ainult 5A väljalülitamiseks Need on enamasti nii normaalselt avatuid kui ka normaalselt suletud (mitte pingestatud olukord on normaalolukord) Koormuse iseloomu järgi jagatakse · Vahelduvvoolukontaktorid · Alalisvoolukontaktorid Vahelduvvoolukontaktorid · AC-1 aktiivkoormus (takistusahjud) · AC-2 faasirootoriga asünkroonmootor
Neumanni tsükliks. See tsükkel näitab käsu täitmist von Neumann tüüpi arvutis. Alustades käsukoodi laadimisest, saadetakse käsuloenduri sisu mälu aadressiregistrisse, modifitseeritakse käsuloenduri väärtus, et see sisaldaks järgmise käsu aadressi. Seejärel laetakse käsukood mälust käsuregistrisse. Käsukood dekordeeritakse. Seejärel genereerib juhtautomaat käsu täitmiseks terve rea juhtsignaale, mis näiteks kommuteerivad ALU sisenditesse läbi multipleksorite registermälu operandid. Juhtautomaat valib ka ALU operatsiooni ja kommuteerib ALU väljundisse registri, kuhu läheb tulemus. Iga käsu täitmiseks on oma individuaalne elementaartegevuste jada. See tähendab, et dekodeerimisele järgneb hargnemine, kus igas harus genereeritakse juhtsignaalid, mis on vajalikud just konkreetse käsu täitmiseks. Protsessori üldstruktuur (käsuloendur, käsuregister, käsudekooder,
5. koduvõrgud (HAN), kuhu on ühendatud kasutaja kodus olevad digitaalseadmed Jaotur Jaotur suunab andmepakette sobivatesse portidesse vastavalt pakettides leiduvatele MAC- aadressidele. Nii tagatakse võrgu märksa suurem efektiivsus võrreldes tavaliste passiivjaoturitega, mis saadavad iga paketi valimatult kõigisse portidesse. Kui kommuteeriv jaotur ühendab kohtvõrgus omavahel kokku kaks tööjaama, siis annab see nende käsutusse liini kogu ribalaiuse . Uuemad kommuteerivad jaoturid toetavad nii traditsioonilise Ethernet'i (10 Mbit/s) kui ka Fast Ethernet'i (100 Mbit/s) porte. Sild Võrguseade, mis ühendab üht kohtvõrku (LAN) teise sama protokolli (näit. Ethernet või Token Ring) kasutava kohtvõrguga ning edastab andmepakette ühest kohtvõrgust teise vastavalt nende sihtaadressidele. Sillad töötavad OSI mudeli 2. kihis (andmelüli kihis ehk MAC-kihis) ning on läbipaistvad protokollidele ja kõrgema taseme seadmetele nagu näit.marsruuterid. Võrgulüüs
senise positsiooni suhtes kas vasakule või paremale). ALU realiseerib oma tehteid järgmiselt(lihtsustatult): a). Andmesisendisse #1 ning andmesisendisse #2 kommuteeritakse vastavalt kas protsessori registermälust või suvapöördusmälust (2) operandi, millega tehet soovitatakse sooritada. b). Läbi n kontrollsisendi reguleeritakse, millist tehet parasjagu tehakse. c). Seejärel clockitakse operandid läbi tehtele vastava kombinatsiooniskeemi ning multipleksorid kommuteerivad väljundisse õiged väärtused iga arvujärgu jaoks. d). ALU väljund clockitakse tagasi kas protsessori andmeregistrisse või suvapöördusmällu. 26.Võrdlusskeem[1] *Võrdlusskeem ehk komparaator on digitaalskeem, mis sisendisse tulevaid operande omavahel võrdleb ning teeb kindlaks, kumba sisendisse kahendarvuna antud väärtus on suurem. Üldjuhul on n-bitised komparaatorid realiseeritud 1-bitistel või 2-bitistel komparaatoritel
nihutusoperatsioone (kahendarvu bitid nihutatakse senise positsiooni suhtes vasakule või paremale). ALU realiseerib tehteid järgmiselt: a) Andmesisenditesse #1 ja #2 kommuteeritakse vastavalt kas protsessori registermälust või suvapöördusmälust (2) operandi, millega tehet soovitakse sooritada. b) Läbi n kontrollsisendi reguleeritakse millist tehet parasjagu tehakse. c) Clockitakse operandid läbi tehtele vastava kombinatsiooniskeemi ning mux-id kommuteerivad väljundisse õiged väärtused iga arvujärgu jaoks. d) ALU väljund clockitakse tagasi kas protsessori andmeregistrisse või suvapöördusmällu. 2. VAHEMÄLU (Cache) ORGANISEERIMINE: OTSEVASTAVUSEGA, ASSOTSIATIIVNE JA KOGUMASSOTSIATIIVNE Ehk peidikmälu. Programmeerija eest varjatud. Väga kiire. Kasulik kuna paljusid operande, mälusõnu tuleb protsessori töös kasutada korduvalt. Salvestatakse viimatitöödeldud andmed. Cache'i kontroller analüüüsib
annaabi.ee 
