Kui väline intensiivsus muutub, hakkab elektron nihkuma. Lahenduse kujunemise aeg (tf) tf koosneb alglaviini, striimeri ja pealaheduseajast. Tugevalt mitteühtlases väljas moodustab põhilise osa ajast striimeri liikumise aeg, kuna ta peab läbima kogu vahemiku, kuid alglaviin ei pea seda tegema. Aegu võetakse keskmiselt, sest esineb suur hajuvus. 8. Liuglahendus ja liuglahenduse kanali pikkuse suurendamise võimalused Pinge suu 9. Kommutatiivsed liigpinged tühijooksul liini väljalülitamisel Tühijooksul olev liin on kondensaator. Väljalülitamisel suureneb liini pikkus ning liini mahtuvuslik vool. Probleemid võivad tekkivda mahtuvliku voolu suurenemise tõttu. 10. Pindlahenduse liigid Kuivlahendus, märglahendus, saastlahendus, liuglaendus. Isolaatorid on konstrueeritud selliselt, et ei toimuks läbilöök vaid ülelöök (Läbilöögipinge = 1,5 ülelöögipinge), seega on välisisolatsioon taastuv
välajulatumine kommutaatori lestade vahelt, harjatraaversi, -varda (-sõrme) ja hoidjate ebadihe kinnitus ning ka teised puudused, mis on tekkinud masina ekspluatatsioonil. Nendel põhjustel katkebkontakt harja ja kommutaatori vahel, mis põhjustab sädelemise. Potensiaalsed pinge kommutaatori naaberlestade vahel ületab lubatud piirid. Sellisel sädelemisel võib tekkida elekikaar, mis on ohtlik. Kommutatiivsed põhjused on tingitud füüsikalistest protsessidest, mis tekivad masinas ankrumähise seksioonide üleminekul ühest rööpharust teise. Tugev sädelemine põhustab harjade põlemist ja kommutaatori mustumist, mis soodustab sädelemise tugevnemist. Samas tekitab see raadiohäireid. Parema kommutatsiooni saamiseks on otstarbekas kas. Kõvu (süsigrafiit-, grafiit- või elektrografiit-) harju, sest need tagavad kõige suurema üleminekutakistuse.
või kare pind, kommutaatori pinna mustumine, isolatsiooni välajulatumine kommutaatori lestade vahelt, harjatraaversi, -varda (-sõrme) ja hoidjate ebadihe kinnitus ning ka teised puudused, mis on tekkinud masina ekspluatatsioonil. Nendel põhjustel katkebkontakt harja ja kommutaatori vahel, mis põhjustab sädelemise. Potensiaalsed pinge kommutaatori naaberlestade vahel ületab lubatud piirid. Sellisel sädelemisel võib tekkida elekikaar, mis on ohtlik. Kommutatiivsed põhjused on tingitud füüsikalistest protsessidest, mis tekivad masinas ankrumähise seksioonide üleminekul ühest rööpharust teise. Tugev sädelemine põhustab harjade põlemist ja kommutaatori mustumist, mis soodustab sädelemise tugevnemist. Samas tekitab see raadiohäireid. Parema kommutatsiooni saamiseks on otstarbekas kas. Kõvu (süsigrafiit-, grafiit- või elektrografiit-) harju, sest need tagavad kõige suurema üleminekutakistuse.
2. Hulk N; a b - SÜT; a b - VÜK; a b - b jagub a-ga. 3. Kahendvektorite hulk; (x1 ,x2 ,....,xn ) (y1 ,y2 ,....,yn) (xi yi ); X Y - X&Y (konjunktsioon) ; X Y - XVY (disjunktsioon). 4. Kõikvõimalike tükelduste hulk; P1 P2 - P1 · P2 ; P1 P2 - P1 +P2 ; P 1 P 2 - P 1 · P2 = P 1 . · Boole'i algebraks nimetatakse algebrat, mille signatuur koosneb 2 binaarsest operatsioonist + ja · ning ühest unaarsest operatsioonist , kusjuures + ja · on kommutatiivsed, assotsiatiivsed, idempotentsed ning teineteise suhtes distributiivsed ning eksisteerivad elemendid 0 ja 1, nii et x · x = 0 ning x + x = 1. Näited. {2A ,,, } - Cantori algebra. { (0,1) n ,&,V, } - loogikaalgebra. · Kaks algebrat on isomorfsed ( A1 = < M1 ,S1 > A2 = < M2 ,S2 > ), kui eksisteerib üksühene vastavus nii, et : (M1 S1 ) ( M2 S2 ), kus fi (mj1 ,....,mjk-1)=mjk (fi )((mj1 ),....,((mjk-1 )) = (mjk), mjl M1 , (mjl) M2 , fi S1 , (fi ) S2 .
3. Kahendvektorite hulk; (x1 ,x2 ,....,xn ) (y1 ,y2 ,....,yn) (xi yi ); X Y - X&Y (konjunktsioon) ; X Y - XVY (disjunktsioon). 4. Kõikvõimalike tükelduste hulk; P1 P2 - P1 P2 ; P1 P2 - P1 +P2 ; P 1 P 2 - P 1 P2 = P 1 . 7 Boole’i algebraks nimetatakse algebrat, mille signatuur koosneb 2 binaarsest operatsioonist + ja ning ühest unaarsest operatsioonist , kusjuures + ja on kommutatiivsed, assotsiatiivsed, idempotentsed ning teineteise suhtes distributiivsed ning eksisteerivad elemendid 0 ja 1, nii et x x = 0 ning x + x = 1. Näited. {2A ,,, } - Cantori algebra. { (0,1) n ,&,V, } - loogikaalgebra. Kaks algebrat on isomorfsed ( A1 = < M1 ,S1 > A2 = < M2 ,S2 > ), kui eksisteerib üksühene vastavus nii, et : (M1 S1 ) ( M2 S2 ), kus fi (mj1 ,....,mjk-1)=mjk (fi )((mj1 ),....,((mjk-1 )) = (mjk),
o DEF: Hulga A täiendiks A’ nimetatakse hulka, moodustavad kõik need universaalse hulga elemendid, mis ei kuulu hulka A: A’ = {x ∈ U| (x∉ A) } = {x ∈ U| ¬ (x∈ A) } Vienni diagrammid o DEF: Hulgateoreetilistele tehetele ja avaldistele vastavaid hulki kujutatakse tihti nn Venni diagrammide abil, kus hulkadele vastavad joontega piiratud piirkonnad. Tehete algebralased omadused, nende tõestamine ja kontroll o Näiteks ühend, ühisosa ja sümmeetriline vahe on kommutatiivsed tehted, aga vahe ei ole (tuua kontranäide!). o Mõned samasused saame lausearvutusest otse üle võtta. Ühend, ühisosa ja täiend on defineeritud vastavalt komponenthulkadesse kuulumise tingimuste disjunktsiooni, konjunktsiooni ja eituse abil. Seetõttu on neil tehetel nii ühekaupa kui ka omavahelistes seostes samad omadused, mis vastavatel lausearvutuse tehetel. o 1. Nagu lausearvutuses disjunktsiooni ja konjunktsiooni vahel, kehtivad ühendi ja ühisosa
tused + :R × R - R; (x, y) - x + y, · :R × R - R; (x, y) - xy. Kujutiste x + y ja xy leidmist iga x, y R korral ~opitakse koolis aastate kaupa. Seejuures, kui reaalarvud x ja y on irratsionaalarvud, siis ilmselt summa x + y ja korrutis xy j¨a¨avadki oma keerukuse t~ottu defineerimata. N¨uu ¨d, parema viitamise huvides, paneme kirja reaalarvude liitmise ja korrutamise omadused. 1 Reaalarvude liitmine ja korrutamine on kommutatiivsed: x + y = y + x, xy = yx. (1.11) 2 Reaalarvude liitmine ja korrutamine on assotsiatiivsed: (x + y) + z = x + (y + z), (xy)z = x(yz). (1.12) 3 Leiduvad sellised reaalarvud 0 ja 1, et iga reaalarvu x korral x + 0 = x, x1 = x. (1.13) 4 Iga reaalarvu x R jaoks leidub nn. vastandarv -x, et x + (-x) = 0. 5 Distributiivsused:
· :R × R −→ R; (x, y) −→ xy. Kujutiste x + y ja xy leidmist iga x, y ∈ R korral ˜opitakse koolis aastate kaupa. Seejuures, kui reaalarvud x ja y on irratsionaalarvud, siis ilmselt summa x + y ja korrutis xy j¨a¨avadki oma keerukuse t˜ottu defineerimata. N¨uu ¨d, parema viitamise huvides, paneme kirja reaalarvude liitmise ja korrutamise omadused. 1◦ Reaalarvude liitmine ja korrutamine on kommutatiivsed: x + y = y + x, xy = yx. (1.11) 2◦ Reaalarvude liitmine ja korrutamine on assotsiatiivsed: (x + y) + z = x + (y + z), (xy)z = x(yz). (1.12) 3◦ Leiduvad sellised reaalarvud 0 ja 1, et iga reaalarvu x korral x + 0 = x, x1 = x. (1.13) 4◦ Iga reaalarvu x ∈ R jaoks leidub nn. vastandarv −x, et x + (−x) = 0.
on mõistlik vaadelda tõesusastme x eitust kui tõesusastet 1 x. Tõesusastmete x ja y konjunktsiooni väärtuseks võib võtta neist arvudest väiksema. Nende disjunktsiooni väärtuseks sobib aga suurem arvudest x ja y. Nii annavad klassikalised loogikatehted ja hägustehted tõesusastmetel 1 ja 0 sama tulemuse. Miinimum- ja maksimumfunktsioonide kasutamine on antud juhul loomulik, sest nendel funktsioonidel on konjunktsiooniga ja disjunktsiooniga palju samaseid omadusi. Nad on näiteks kommutatiivsed ja assotsiatiivsed. 44_fl_vi-x F(A) = 0.75; F(¬A) = 0.25; Seega on peaaegu tõese lause eitus praktiliselt väär. Lihtne on veenduda, et hägusloogikas ei kehti vasturääkivusseadus F(A & ¬A) = Min (0,75; 0,25) = 0,25 > 0 ega välistatud kolmanda seadus F(A V ¬A) = Max (0,75; 0,25) = 0,75 < 1
Kõigi ülaltoodud konstruktsiooni põhjal saadud hulkade hulka tähistame sümboliga N ning tema elemente nimetame naturaalarvudeks (natural numbers, натуральные числа). Järgnevalt viime naturaalarvude hulka sisse liitmise ja korrutamise. See toimub rekursiivselt: nõuame, et a+1 = S(a) ja a+S(b) = S(a+b), kus a, b ∈ N. Korrutamine: a·1 = a ja a·S(b) = a+(a·b). Kontroll näitab, et liitmine ja korrutamine on assotsiatiivsed, kommutatiivsed ning on seotud distributiivsuse võrdustega. Defineerime veel, et a < b ⇔ ∃c ∈ N : a+c = b. Saadud seos < rahuldab trihhotoomia, transitiivsuse, liitmise ja korrutamise monotoonsuse nõudeid. Märkus. Sageli defineeritakse hoopis 0 = ∅ ning viiakse läbi ülaltoodud konstruktsioon, tulemuseks saadakse N = {0, 1, 2, . . .}. Nüüd koostame täisarvude hulga. Defineerime selleks hulgas N × N järgmise seose: (a, b) ∼ (c, d) ⇔ a + d = b + c.
valge”. Järgnevalt esitame implikatsiooni levinumaid tähistusi, kusjuures esimesena ja poolpaksus kirjas esitatu võtame allpool kasutusele: p → q, p ⊃ q, if p then q. Valemit p → q tuleks lugeda „Kui p, siis q”. Implikatsiooni tõeväärtustabel. Implikatsiooni tulem sõltub operandide järjekorrast. Konjunktsiooni ja disjunktsiooni puhul pole operandide järjekord oluline; öeldakse ka, et need tehted on kommutatiivsed. Implikatsioon ei ole kommutatiivne tehe. pqp→q 111 100 011 001 Implikatsiooni saab tõlgendada kui hinnangut tõe ülekande protsessile. Implikatsioon on tõene parajasti siis, kui tehte esimeselt komponendilt teisele liikudes ei teki tõekadu. Tõeväärtustabeli esimeses reas tõde kaduma ei lähe ning teises reas läheb. Ka tabeli kahes viimases reas ei lähe tõde kaduma, sest seda polegi esimeses operandis. Implikatsiooni saab avaldada teiste lausearvutuse tehete kaudu:
valge". Järgnevalt esitame implikatsiooni levinumaid tähistusi, kusjuures esimesena ja poolpaksus kirjas esitatu võtame allpool kasutusele: p q, p q, if p then q. Valemit p q tuleks lugeda ,,Kui p, siis q". Implikatsiooni tõeväärtustabel. Implikatsiooni tulem sõltub operandide järjekorrast. Konjunktsiooni ja disjunktsiooni puhul pole operandide järjekord oluline; öeldakse ka, et need tehted on kommutatiivsed. Implikatsioon ei ole kommutatiivne tehe. p q pq 1 1 1 1 0 0 0 1 1 0 0 1 Implikatsiooni saab tõlgendada kui hinnangut tõe ülekande protsessile. Implikatsioon on tõene parajasti siis, kui tehte esimeselt komponendilt teisele liikudes ei teki tõekadu
annaabi.ee 
