Mähised on tehtud peenest vasktraadist ja mähis ise asetseb kahe omavahel vastamisi oleva püsimagneti vahel. Et ankur pöörleks, tuleb iga poolpöörde järgi muuta voolu suunda poolis. Selleks on kommutaator mis paikneb masina võllil ja pöörleb koos ankrumähisega muutes voolu suunda. Kommutaatoril on lestad ja nad on üksteisest isoleeritud. Ankrumähise pooliotsad on ühendatud lestadega. Vool juhitakse ankrumähisesse harjade abil, mille vahel pöörlevad kommutaatorilestad. Harjad on kas söest, grafiidist või vasest. Harju surutakse vedrude abil vastu kommutaatorilesti. Poolis muudetakse voolu suunda neutraaljoonel. Iga pool on ühendatud kahe lestaga ja mida rohkem on masinas pooli, seda ühtlasem on pöörlemiskiirus. Kasutatud kirjandus: · http://www.ene.ttu.ee/leonardo/elektro_alused/3Elektromagnetism.pdf · http://www.ene.ttu.ee/leonardo/elektro_alused/8Elektrimasinad.pdf · http://et.wikipedia.org/wiki/Kategooria:Elektrimasinad
jõud on võrdsed ja vastassuunalised, ega pööra enam ankrut, sest pöördemoment on null. Selleks on masina võllil kommutaator, mis pöörleb koos ankrumähisega ja, nagu ta nimi ütleb, kommuteerib ehk muudab voolu suunda. Kommutaator koosneb üksteisest isoleeritud lestadest ehk lamellidest, mis on järgmisel joonisel kujutatud kahe poolringina. Ankrumähise pooliotsad on ühendatud lestadega. Vool juhitakse ankrumähisesse harjadega, mille vahel pöörlevad kommutaatorilestad. Harjad on söest, grafiidist või vasest ning asuvad harjahoidjas, kus nad vedruga surutakse vastu kommutaatorilesti. Neutraaljoonel muudetakse niiviisi voolu suund poolis. Iga pool on ühendatud kahe lestaga ehk: kommutaatorilesti on samapalju kui poolikülgi. Mida rohkem on masinas poole, seda ühtlasem on pöörlemiskiirus. Selle järgi, kuidas on omavahel ühendatud masina ankru- ja ergutusmähis, liigitatakse alalisvoolumootorid a) sõltumatu ehk võõrergutusega masin, kus
7 Elektromagnetväli on elektromagnetilist vastastikmõju vahendav ühtne väli, mille piirjuhtudeks on elektriväli ja magnetväli. Elektromagnetväli võib levida elektromagnetlainena, milles elektriväli ja magnetväli perioodiliselt muutuvad. Kommutaator on ka elektrimasina rootori külge ehitatud isoleeritud alusel elektrit juhtivast materjalist klemmliistud ehk kommutaatorilestad, mis moodustavad kommuteerimissõlme ehk voolujaguri. Klemmliistud on paigaldatud rootori võllile ringikujulistelt ja ühendatud süsteemselt elektrimasina mähise otstega. Kommutaatorit mööda libisevad mootori pöörlemisel rootorimähiseid välisahelaga ühendavad vooluvõtuharjad. Esimest kord võtis alalisvoolumootoril kommutaatori kasutusele 1832. aastal André- Marie Ampère. Magnetväljaks nimetatakse liikuvate laetud kehade vahel mõjuva jõu välja. Magnetvälja
enam ankrut, sest pöördemoment on null. Selleks on masina võllil kommutaator, mis pöörleb koos ankrumähisega ja, nagu ta nimi ütleb, kommuteerib ehk muudab voolu suunda. Kommutaator koosneb üksteisest isoleeritud lestadest ehk lamellidest, mis on järgmisel joonisel kujutatud kahe poolringina. Ankrumähise pooliotsad on ühendatud lestadega. Vool juhitakse ankrumähisesse harjadega, mille vahel pöörlevad kommutaatorilestad. Harjad on söest, grafiidist või vasest ning asuvad harjahoidjas, kus nad vedruga surutakse vastu kommutaatorilesti. 122 Neutraaljoonel muudetakse niiviisi voolu suund poolis. Iga pool on ühendatud kahe lestaga ehk: kommutaatorilesti on samapalju kui poolikülgi. Mida rohkem on masinas poole, seda ühtlasem on pöörlemiskiirus. Selle järgi, kuidas on omavahel ühendatud masina ankru- ja ergutusmähis, liigitatakse alalisvoolu- mootorid a) sõltumatu ehk võõrergutusega masin, kus
enam ankrut, sest pöördemoment on null. Selleks on masina võllil kommutaator, mis pöörleb koos ankrumähisega ja, nagu ta nimi ütleb, kommuteerib ehk muudab voolu suunda. Kommutaator koosneb üksteisest isoleeritud lestadest ehk lamellidest, mis on järgmisel joonisel kujutatud kahe poolringina. Ankrumähise pooliotsad on ühendatud lestadega. Vool juhitakse ankrumähisesse harjadega, mille vahel pöörlevad kommutaatorilestad. Harjad on söest, grafiidist või vasest ning asuvad harjahoidjas, kus nad vedruga surutakse vastu kommutaatorilesti. 122 Neutraaljoonel muudetakse niiviisi voolu suund poolis. Iga pool on ühendatud kahe lestaga ehk: kommutaatorilesti on samapalju kui poolikülgi. Mida rohkem on masinas poole, seda ühtlasem on pöörlemiskiirus. Selle järgi, kuidas on omavahel ühendatud masina ankru- ja ergutusmähis, liigitatakse alalisvoolu- mootorid a) sõltumatu ehk võõrergutusega masin, kus
asendist. Et ankur pöörleks, tuleb iga poolpöörde järgi muuta voolu suunda poolis. Seda tehakse neutraaljoonel, kus poolis tekkivad jõud on võdsed ja vastassuunalised, ega pööra enam ankrut, sest möörelmismoment=0. Selleks on masina võllil kommutaator, mis pöörleb koos ankrumähisega ja muundab voolu suunda. Kommutaator koosneb üksteisest isoleeritud lestadest. Ankrumähise pooliotsad on ühendatud lestadega. Vool juhitakse ankrumähisesse harjadega, mille vahel pöörlevad kommutaatorilestad. Iga pool on ühendatud 2 lestaga. Mida rohkem on masinas poole, seda ühtlasem on pöörlemiskiirus. Selle järgi, kuidas on omavahel ühendatud masina ankru ja ergutusmähis, liigitatakse alalisvoolumootoreid: sõltumatu e võõrergutusega masin, kus ankrumähist ja ergutusmähist toidetakse eraldi; rööpergutusega e haruvoolumasin, kus ergutusmähis on ühendatud ankrumähisega rööbiti; jadaergutusega e peavoolumasin, kus
enam ankrut, sest pöördemoment on null. Selleks on masina võllil kommutaator, mis pöörleb koos ankrumähisega ja, nagu ta nimi ütleb, kommuteerib ehk muudab voolu suunda. Kommutaator koosneb üksteisest isoleeritud lestadest ehk lamellidest, mis on järgmisel joonisel kujutatud kahe poolringina. Ankrumähise pooliotsad on ühendatud lestadega. Vool juhitakse ankrumähisesse harjadega, mille vahel pöörlevad kommutaatorilestad. Harjad on söest, grafiidist või vasest ning asuvad harjahoidjas, kus nad vedruga surutakse vastu kommutaatorilesti. 122 Neutraaljoonel muudetakse niiviisi voolu suund poolis. Iga pool on ühendatud kahe lestaga ehk: kommutaatorilesti on samapalju kui poolikülgi. Mida rohkem on masinas poole, seda ühtlasem on pöörlemiskiirus. Selle järgi, kuidas on omavahel ühendatud masina ankru- ja ergutusmähis, liigitatakse alalisvoolu- mootorid a) sõltumatu ehk võõrergutusega masin, kus
annaabi.ee 
