Põhjala heaoluriik – kas saavutamatu ideaal Eestile?
NSV-liit
eraldas meid muust maailmast ning sedavõrd raskem oli Eestil taasiseseisvumise järel tasa
teha 70-aastast stagnatsiooni kahekümne aastaga.
Eesti määratlemine Põhjala heaoluriigina kogus hoogu just taasiseseisvumisjärgsel perioodil,
kui üritati määratleda, kuhu post-kommunistlik Eesti kuuluma hakkab. Sellel teemal on sõna
võtnud ka mitmed tuntud poliitikud, üks neist Toomas-Hendrik Ilves, kes väitis, et Eesti on
pigem post-kommunustlik Põhjamaa, kui Baltimaade hulka kuuluv ja üritas Eestit määratleda
paremal järjel olevana (Jacobsson, 2011, lk. 148). Ivari Padar nõustus Toomas-Hendrik Ilvese
seisukohaga ja väitis, et Eestil on põhjamaine päritolu ja Eestil on palju Soomelt ja Rootsilt
õppida, kuidas oma ühiskonda kujundada (Jacobsson, 2011, lk. 148).
Määratlemisest kaugemale vaadates on selgelt näha, et Eestis on vaja palju tööd teha, et
Põhjala heaoluriigi staatusesse tõusta