oli eestlasi alla poole. Parteiliikmeid iseloomustas madal haridustase. Linnades, maakondades ja valdades olid kommunistliku partei poliitika teostajateks kohalikud parteikomiteed ning üha tihenev parteiorganisatsioonide võrk. EK(b)P-d juhtis sisuliselt 1941. a. alates Nikolai Karotamm, kellest kohaliku keskkomitee esimene sekretär sai siiski ametlikult alles 1944. a. sügisel. 1901. a. Pärnus sündinud Karotamm oli 1925. a. lahkunud Hollandisse ja seal kommunistlikkus parteisse astunud. 1926. aastal sõitis ta Leningradi kongressile ja jäigi elama NSV Liitu. 1940. a. juunis suunati ta Eestisse esialgu ajalehe ,,Kommunist" toimetajaks, septembris sai temast EK(b)P Keskkomitee teine sekretär. Liiduvabariigi kõrgem seadusandlik võimuorgan Eesti NSV Ülemnõukogu oma Presiidiumiga ei omanud reaalset võimu. Ülemnõukogu uus koosseis valiti 1947. aasta veebruaris formaalsetel ühekandidaadilistel valimistel
poole. Parteiliikmeid iseloomustas madal haridustase. Linnades, maakondades ja valdades olid kommunistliku partei poliitika teostajateks kohalikud parteikomiteed ning üha tihenev parteiorganisatsioonide võrk. EK(b)P-d juhtis sisuliselt 1941. a. alates Nikolai Karotamm, kellest kohaliku keskkomitee esimene sekretär sai siiski ametlikult alles 1944. a. sügisel. 1901. a. Pärnus sündinud Karotamm oli 1925. a. lahkunud Hollandisse ja seal kommunistlikkus parteisse astunud. 1926. aastal sõitis ta Leningradi kongressile ja jäigi elama NSV Liitu. 1940. a. juunis suunati ta Eestisse esialgu ajalehe ,,Kommunist" toimetajaks, septembris sai temast EK(b)P Keskkomitee teine sekretär. Liiduvabariigi kõrgem seadusandlik võimuorgan Eesti NSV Ülemnõukogu oma Presiidiumiga ei omanud reaalset võimu. Ülemnõukogu uus koosseis valiti 1947. aasta veebruaris formaalsetel ühekandidaadilistel valimistel. Eesti NSV