Levivad propaganda abil ja muutuvad ajas. Parempoolsed ideoloogiad: levinumad parempoolsed ideoloogiad on liberalism, konservatism ja krislik demokraatia Majanduses pooldavad nad vabaturjumajandust, konkurentsi, avatud turgusid ja minimaalset riigi sekkumist. Vasakpoolsed ideoloogiad: vasakpoolsetest poliitilistest ideoloogiatest on enamlevinud sotsiaaldemokraatia. Radikaalsemat ühiskonnakäsitlust, mis nõuab majanduse riigistamist ning rikkuse võrdset jaotamist inimeste vahel, tuntakse kommunismina. Sotsiaaldemokraatia keskseks väärtuseks on võrdsus, täpsemalt võrdsed võimalused kõigile. St. , et ühiskond peab tagama igale oma liikmele inimõigused, võimaluse saada haridust ja arstiabi, omandada elukutse ja leida tööd. Majanduses pooldavad sotsialistid segamajandust, kus erasektori kõrval eksisteerib kaalukas riiklik sektor. Valitsus reguleerib majandust eeskätt maksusüsteemi abil. Suurema tulu saajad peavad maksma kõrgemaid makse. Moodne vasak- ja parempoolsus:
Konservatismi pehmem haru on kristlik demokraatia, pöörab rohkem tähelepanu heaoluriigile ja kodanikuühiskonnale, sotsiaalne turumajandus, mis ühendab vabaturumajanduse ja avaliku sotsiaalturva süsteemi. Need, mis tähtsustavad avalikku sektorit ja võrdsust ühiskonnas, on vasakpoolsed. Vasakpoolsetest poliitilistest on enamlevinud sotsiaaldemokraatia, radikaalsemat ühisonnajaotust, mis nõuab majanduse riigistamist ja rikkuse võrdset jaotamist inimeste vahel, tuntakse kommunismina. Sotsiaaldemokraatide keskseks väärtuseks on võrdsus- võrdsed võimalused kõigile(inimõigused, tasuta haridus ja arstiabi, omandada elukutse ja leida tööd), majanduse pooldavad segamajandust, kus erasektori kõrval eksisteerib kaalukas riiklik sektor, valitsus reguleerib majandust, suurema tulu saajad peavad maksma kõrgemaid makse, tagab igale inimesele väärika elatustaseme. Vasak- ja parempoolsus on üksteisele lähenenud, laenates ja segades oma põhimõtteid ja
Kristlik demokraatia on väga populaarne Saksamaal, kus sõjajärgsetel aastatel viidi ellu ka selle ideoloogia ühiskonnaideaal sotsiaalne turumajandus (ühiskonnakord, mis ühendab endas vabaturumajanduse ning avaliku sotsiaalturva süsteemi). Vasakpoolsed ideoloogiad Vasakpoolsetest poliitilistest ideoloogiatest on enamlevinud sotsiaaldemokraatia. Radikaalsemat ühiskonnakäsitlust, mis nõuab majanduse riigistamist ning rikkuse võrdset jaotamist inimeste vahel, tuntakse kommunismina. Sotsiaaldemokraatia keskseks väärtuseks on võrdsus, täpsemalt võrdsed võimalused kõigile. See tähendab, et ühiskond peab tagama igale oma liikmele inimõigused, võimaluse saada haridust ja arstiabi, omandada elukutse ja leida tööd. Edasi sõltub heaolu juba sellest, kuidas keegi suudab ühiskonna poolt pakutavad väljavaated realiseerida. Majanduses pooldavad sotsialistid segamajandust, kus erasektori kõrval eksisteerib kaalukas riiklik sektor
kaitsevad kodumaise kapitali ja ettevõtja huve. Sotsiaalse heaolu tagamisel peavad konservatiivid esmatähtsaks traditsiooniliste kollektiivide rolli. Kohtusüsteemi ja korrakaitsejõudude arendamine on konservatiivsete valitsuste prioriteediks. Sotsialism - XIX saj keskpaigas. Karl Marx ja Friedrich Engels pidasid ühiskonna paranemise teeks turumajanduse kaotamist. Sotsialismi all mõeldakse enamjaolt sotsiaaldemokraatiat - mõõdukat vasakpoolset ideoloogiat. Ühiskonnakäsitust tunti kommunismina. Ülimaks väärtuseks tunnistatakse võrdsus, millest tuletatakse kõik teised sotsiaalsed põhiseisukohad. Kaasajal on sotsialistide loosungiks võrdsed võimalused. Majanduses pooldatakse mitmesektorlilist konkurentsimajandust. Samas on ka riiklikul sektoril suur osa. 2. Ideoloogia Korrastatud ideesüsteem, mis propageerib teatud kindlaid väärtusi. Poliitiline ideoloogia on erakonna või liikumise teoreetiline platvorm, mille alusel koostatakse
annaabi.ee 
