KRIISID SOTSIALISMILEERIS KÜLM SÕDA ISELOOMULIKUD JOONED • Ainupartei, loomult kommunistliku partei ainuvõim. Partei diktatuur maskeeris isiku diktatuuri. • KP kontrollis kogu riigiaparaati ja kõiki ühiskondlikke organisatsioone. Kõrgemad ametikohad kulusid KP liikmetele või sellele ustavatele isikutele. • Eriline koht riigis oli julgeolekuorganitel – kontrollisid ka KP-d. • Ebademokraatlikud valimised – KP-de kandidaadid, tulemuste võltsimine, kaudne või otsene sund – valijad polnud valikutes vabad. • Kogu majandus riigistatud, puudus eraomand (erandid Poola, Ungari) • Ühiskonna klassistruktuur: parteiline nomenklatuur, töölised, talupojad (kolhoosnikud). • Käsu- ja plaanimajandus. Tulemuste võltsimine. • Kultuur ideoloogilise ja riikliku kontrolli all. • Sõjaväestatuse aste oli suurem kui läänemaailmas keskmiselt. VASTASTIKUNE MAJANDUSABI NÕUKOGU (VMN) • Kommunistlike riikide majandusl...
korda avalikult külmast sõjast (alguses hoiti omavahelisi vastuolusid saladuses) ning hoiatas inimesi NSVL eest ning kutsus osutama vastupanu kommunismi pealetungile. Üldiselt peetakse külma sõja alguseks Berliini kriisi. 3.Raudne eesriie. Riigid ühel ja teisel pool raudset eesriiet. Kaardi tundmine. Raudne eesriie on NSVL poliitiline üritus kaitsta oma poliitilist mõjuala võõrmõjutuste eest, tõkestades sedasi nende läbikäimist ning suhtlemist lääneriikidega. 4.Idablokk(kommunismileer), sinna kuulunud riigid, selle riiklikku ja ühiskondlikku korda iseloomustava jooned Idablokki kuulusid: NSV Liit, Poola, Jugoslaavia, Rumeenia, SDV, Tsehhoslovakkia, Ungari, Bulgaaria, Albaania, Hiina, Põhja-Vietnam, Põhja-Korea, Mongoolia. Kõik allusid Moskva diktaadile v.a Jugoslaavia. Idabloki riiklikku ja ühiskondlikku korda iseloomustavad jooned: - võim riigis oli koondatud ühe kommunistlik partei kätte - kodanikul puudusid demokraatlikud vabadused ja õigused
Erines see ilmselt sellepärast, et püüti vältida vigu, mis tehti Versaills' süsteemi käigus, mille tulemusena muutus Saksamaa ohtlikuks teistele riikidele. VI teema: Külma sõja kujunemine: miks said endistest liitlastest vaenlased? Külm sõda kui mõiste pärineb W. Lippmanni samanimelises raamatust 1947. Poliitiliselt algab see aeg Berliini blokaadiga 1948/1949 ja lõpeb CSCE otsusega kuulutada see lõppenuks 1990. Külma sõja osapooled on USA. Lääneriigid, NSV Liit, kommunismileer. Teise maailmasõja ajal olid USA ja NSV Liit liitlased, külma sõja alguseks juba vaenlased. Uurides kahe riigi- ja rahvusvahelisi suhteid II maailmasõjast külma sõja väljakujunemiseni (1950-ndad) proovin leida põhjusi, miks neist said vaenlased. Esimeseks II maailmasõja alguses oli NSV Liit Saksamaa liitlane, vastavalt MRP-le, koos likvideeriti Poola. Mõjusfääride küsimus, eriti Rumeenia kohta, pani mõlemad pooled aga vastastikust sõjaplaani koostama.
annaabi.ee 
