Uurimusest on möödas peaaegu 40 aastat Uurimus käsitles vaid tööga seotud väärtuseelistusi Uurimus tehti vaid ühe organisatsiooni liikmete seas · Mitte lõplik tõde, vaid suunavad juhised Subjektiivne heaolu · Inimeste hinnang oma elule · Ed Diener ja kolleegid · Varieerub riigiti oluliselt · Skandinaavia, anglosaksi ja mitmetes Euroopa maades (nt Sveits, Luxemburg, Holland) on subjektiivse heaolu tase väga kõrge · Endise kommunismibloki riikides (ka Eestis) ning paljudes Aasia ja Aafrika maades on inimesed oma eluga vähem rahul Subjektiivne heaolu · Oluliselt seotud suurema sissetulekuga, individualismiga, inimõiguste austamisega, sotsiaalse võrdsusega ühiskonnas · Teatud jõukusest alates inimese rahulolu oma materiaalse olukorraga enam oluliselt ei kasva · Individualistlikes maades oluline positiivsete emotsioonide kogemine, kollektivistlikes hinnatakse rahulolu kultuurinormi alusel (milline
võib aeglustuda või peatuda.9 Siinkohal joonistub jällegi välja uute liikmesriikide võimetus laiemat konteksti aduda – loodeti võib-olla pigem tsentraalsele juhtimisele ning oldi rahul, et enda majandusruum integreeriti terve Euroopa omaga ning edasi liiguti vabaakäigul. Globaliseerumine ei ole üheselt mõistetav protsess – selle saab lahti harutada erinevateks tasanditeks. 1990. aastatel pärast kommunismibloki kokkuvarisemist ning Aasia riikide majanduskasvu perioodi sai globaliseerumisest kultussõna. Saab eristada nii kultuurilist, poliitilist kui majanduslikku üleilmastumist. Näiteks kultuuri poole pealt 7 Euroopa Liidu infokeskus. Finantskriis ähvardab eurotsooni lõhestada. [http://elik.1kdigital.com/finantskriis- ahvardab-eurotsooni-lohestada/] Viimati sisenetud 14.05.2013. 8 Allan Teder. Käesoleva majanduskriisi tagamaad ja tagajärjed. Loengumaterjalid. EU võlakriis. 2013. 9
annaabi.ee 
