Mitte-brändid (non-branded), mille puhul toode rahuldab vaid konkreetseid, peamiselt alama astme individuaalseid vajadusi ja mida näiteks Eesti kontekstis veel vanemad inimesed inimesed mäletavad nn Nõukogude ajast. Referents-brändid (brand as reference) - bränditunnuse peamine funktsioon on tagada eelkõige eristumine/äratundmine ja viidata tagatud kvaliteedile, tootearenduses keskendutakse objektiivsete tooteomadustele, reklaam on peamiselt tooteomadusi kommunikeeriv. Tarbija poolt vaadatuna väärtustatakse selliseid brände eelkõige utilitaarsete omaduste alusel. Rahulolu ja rõõm tootest tulenevad kasutusmugavusest ning toote toimimise efektiivsusest. Bränd kui isiksus (Brand as Personality) – sellest saab rääkida siis, kui margitoode, kuuludes tiheda konkurentsiga kaubakategooriasse, kommunikeerib mitte niivõrd tooteomadusi, kui pigem subjektiivselt tunnetatavaid isiksusomadusi
konkreetseid, peamiselt alama astme individuaalseid vajadusi ja mida nt. Eesti kontekstis veel vanemad inimesed inimesed mäletavad nn nõukogude ajast. Referents-brändid (brand as reference) - bränditunnuse peamine funktsioon on tagada eelkõige eristumine/äratundmine ja viidata tagatud kvaliteedile, tootearenduses keskendutakse objektiivsete tooteomadustele, reklaam on peamiselt tooteomadusi kommunikeeriv. Tarbija poolt vaadatuna väärtustatakse selliseid brände eelkõige utilitaarsete omaduste alusel. Rahulolu ja rõõm tootest tulenevad kasutusmugavusest ning toote toimimise efektiivsusest. Bränd kui isiksus (Brand as Personality) – sellest saab rääkida siis, kui margitoode, kuuludes tiheda konkurentsiga kaubakategooriasse, kommunikeerib mitte niivõrd tooteomadusi, kui pigem subjektiivselt tunnetatavaid isiksusomadusi
peamiselt alama astme individuaalseid vajadusi ja mida nt. Eesti kontekstis veel vanemad inimesed inimesed mäletavad nn nõukogude ajast. Näiteks: sai, leib, porgand, · Referents-brändid (brand as reference) - bränditunnuse peamine funktsioon on tagada eelkõige eristumine/äratundmine ja viidata tagatud kvaliteedile, tootearenduses keskendutakse objektiivsete tooteomadustele, reklaam on peamiselt tooteomadusi kommunikeeriv. Tarbija poolt vaadatuna väärtustatakse selliseid brände eelkõige utilitaarsete omaduste alusel. Rahulolu ja rõõm tootest tulenevad kasutusmugavusest ning toote toimimise efektiivsusest. viited kindlale kvaliteedile, välistele tunnustele(kaubamärk, pakend), reklaamides rõhutatakse kindlaid omadusi. See on mahl see on tehtud õuntest, seda saab juua. Lihtne kaubakonseptsioon ja panustatakse lihtsale asjadele. EI panustata mainele või kuvandile
Mitte-brändid ehk mille puhul toode rahuldab vaid konkreetseid, peamiselt alama astme individuaalseid vajadusi ja mida nt Eesti kontekstis veel vanemad inimesed mäletavad nn nõukogude ajast. Muutuvad referents-brändideks – bränditunnuse peamine funktsioon on tagada eelkõige eristumine/äratundmine ja viidata tagatud kvaliteedile, tootearenduses keskendutakse objektiivsetele tooteomadustele, reklaam on peamiselt tooteomadusi kommunikeeriv. Tarbija poolt vaadatuna väärtustatakse selliseid brände eelkõige utilitaarsete omaduste alusel. Rahulolu ja rõõm tootest tulenevad kasutusmugavusest ning toote toimimise efektiivsusest. Bränd kui isiksus – sellest saab rääkida siis, kui margitoode, kuuludes tiheda konkurentsiga kaubakategooriasse, kommunikeerib mitte niivõrd tooteomadusi, kui pigem subjektiivselt tunnetatavaid isiksuseomadusi.
Järelikult on sotsiaalne kommuniktasioon üks ühiskonna olemuslikest infrastruktuuridest. Kitsamas mõttes toimib sotsiaalne kommunikatsioon struktuurina, mis vahendab vastavat informatsioonilist signaali (mõju) subjektilt subjektile või ruumilt subjektile ja vastupidi. Rääkides kommunikatsioonist sotsiaalses, s.o. kvalitatiivsel alusel toimivas süsteemis, peame ühtlasi eeldama, et siina ennast teostavaid subjekte kommunikeeriv märgisüsteem on samuti ennekõike ja peamiselt kvalitatiivne, mõtteliselt vaimne, mitte asjastatult materiaalne. Sotsiaalse ruumi omadused ja kvaliteedid avaldavad ennast sümbolite keeles, mitte mingite kindlasse materiaalsesse vormi kehastatud ühetähenduslike märkide kaudu. Elukeskkonna uurimise tulemina tekib meil tajumus keskkonnast. Alguses on see üldiselt pealiskaudne, suhteliselt korrastamata ja selles mõttes irratsionaalne
vajadusi ja mida nt. Eesti kontekstis veel vanemad inimesed inimesed mäletavad nn nõukogude ajast. · Referents-brändid (brand as reference) - bränditunnuse peamine funktsioon on tagada eelkõige eristumine/äratundmine ja viidata tagatud kvaliteedile, tootearenduses keskendutakse objektiivsete tooteomadustele, reklaam on peamiselt tooteomadusi kommunikeeriv. Tarbija poolt vaadatuna väärtustatakse selliseid brände eelkõige utilitaarsete omaduste alusel. Rahulolu ja rõõm tootest tulenevad kasutusmugavusest ning toote toimimise efektiivsusest. · Bränd kui isiksus sellest saab rääkida siis, kui margitoode, kuuludes tiheda konkurentsiga kaubakategooriasse, kommunikeerib mitte niivõrd tooteomadusi, kui pigem subjektiivselt tunnetatavaid isiksusomadusi.
Järelikult on sotsiaalne kommuniktasioon üks ühiskonna olemuslikest infrastruktuuridest. Kitsamas mõttes toimib sotsiaalne kommunikatsioon struktuurina, mis vahendab vastavat informatsioonilist signaali (mõju) subjektilt subjektile või ruumilt subjektile ja vastupidi. Rääkides kommunikatsioonist sotsiaalses, s.o. kvalitatiivsel alusel toimivas süsteemis, peame ühtlasi eeldama, et siina ennast teostavaid subjekte kommunikeeriv märgisüsteem on samuti ennekõike ja peamiselt kvalitatiivne, mõtteliselt vaimne, mitte asjastatult materiaalne. Sotsiaalse ruumi omadused ja kvaliteedid avaldavad ennast sümbolite keeles, mitte mingite kindlasse materiaalsesse vormi kehastatud ühetähenduslike märkide kaudu. Elukeskkonna uurimise tulemina tekib meil tajumus keskkonnast. Alguses on see üldiselt pealiskaudne, suhteliselt korrastamata ja selles mõttes irratsionaalne. Kuid siis äkki tuleb
annaabi.ee 
