avatud sümbolilisele väljendusele - korrastatud ja väärtustatud - järjekindlalt teatud mallidest lähtuv - dünaamiline, muutuv - ajas ja ruumis edasi antav, kommunikeeritav - kommunikatsioon - selleks, et uurida kultuuri peame suutma ära tunda ja selle algupära kindlaks tegema. Peamised kohad kust seda uurida: inimesed, asjad(tekstid, materiaalne kultuur) inimlik .(kogemus(sotsiaalsed käitumismallid Tõstatatud küsimused puudutasid enamasti meedia sisu, levitatavaid tekste.. kasutamise
Infoteaduse uurimisküsimused: 1. füüsiline küsimus: millised on salvestatud infouniversumi iseloomulikud jooned ja seadused? (info füüsiline olemus) 2. sotsiaalne küsimus: kuidas inimesed hangivad, seostavad ja kasutavad infot? (infokäitumine) 3. disaini küsimus: kuidas oleks juurdepääs infole kõige kiirem ja efektiivsem? (süsteemid ja tehnoloogiad) Andmed: objektiivsed faktid sündmuste kohta Info: töödeldud ja süstematiseeritud andmed, kommunikeeritav sõnum Teadmine: konteksti asetatud info, mis muudab midagi või kedagi Tarkus: oskus teadmisi sünteesida, luua uut teadmist Meie (tänapäeva) ühiskond põhineb info tootmisel ja jagamisel. Infot on liiga palju (infost küllastunud ühiskond). IKT (info- ja kommunikatsiooniteholoogia) mõjutab ühiskonna toimimist. IKT vahendid kujundavad inimeste väärtusi ja vajadusi. „Ühiskond, kus on järjest enam ja enam informatsiooni ning järjest vähem ja vähem tähenduslikkust“
Dennett taandab kvaalid otsustuste sisule, mida tajuja väljendab. Nt. sinise tajumine on tegelikult otsustus: see on sinine, on väär rääkida sinisuse kvaliteedist. Tajutu pole midagi muud, kui tajuja selle kohta öelda suudab. Otsustusi korrigeeritakse pidevalt ning pole ühtsest neurokeskust (aju uuringud väidavad sama). Erinevad aistingud kooskõlastatakse üheks tõlgitsuseks. Kuna tajutu on sõnastatav, siis on see kommunikeeritav. Pole erinevust tajude ja uskumuste või soovide vahel, sest mõlemaid saab sõnastada. Aju sarnaneb arvutile, valikuid teostavad valivad programmid. Selle arvuti sisendiks- väljundiks on meemid. Meemid on mõistelised ühikud, mis eksisteerivad iseseisvalt nagu geenidki. Meemide annavad inimesele evolutsioonilise eelise, sest inimene käitumine muutub tänu meemidele kiiremini kui loomadel, kelle käitumise muutusi põhjustavad vaid geenid.