osapoole vajadused saavad rhuldatud). ● Silumine (SUHE oluline; enda eesm eesmärkidest loobumine suhte nimel) ● Läbiräääkimine (SUHE ja EESMÄRK mõlemad olulised) Identiteedi peegeldumine kommunikatsioonis: ● Saadetus sõnumid KIRJELDAVAD ISIKUT (sh kes soovitakse olla) ● Teemad, sõnad, rõhuasetus, eneseväljendus jne. ● Skeemid-sisaldavad organiseeritud teadmist ● Motiiv-kommunikatsiooon on suunatud eesmärgile Küsimuste esitamine- vestluse juhtimise tehnika ● info kogumine ● kontroll interaktsioonides ● huvi loomine teema vastu ● huvi väljendamine ● vastaja teadmiste kaardistamine ● tähelepanu hoidmine Suletud/avatud, juhtivad (sõnastus määrab vastuse*-kas see pole ilus? onju lahe?), retoorilised, esitatakse mitu korraga Vastused
3.mõtete püüdmine-pool riiki hea mõtte eest*kirjutamiskramp-..tuleb hirmust,mitte ruamlusest*Nimekiri-sobib lihtsate ja loogiliste teemade teemade avamiseks*Teema veeretamine-kontrollivaba kirjutamine*Skeem-sobib hästi arutleva teema avamiseks 4.kirjutamiskramp-tuleb hirmust mitte rumalusest-tuleb end maha rahustada, uskuda endasse,mõelda hetkeks muude asjade peale, et krambist jagu saada! 5.Mõtete korrastamine-*info vahetamine-kommunikatsiooon on alati kahepoolne ja saab õnnestuda ainult siis, kui sõnumi saatja ja vastuvõtja mõlemad teevad pingutusi selle õnnestumiseks.*Suuline ja kirjalik kommunikatsioon-kirjaliku suhtluse korral puudub vahetu tagasiside;lugejal on ainult tekst*eesmärk*põhiidee-ei ole teema ega pealkiri, vaid autori sõnum lugejale*teksti adressaat*suhtumine lugejasse 6.suulise-ja kirjaliku kommunikatsiooni vahe-kirjaliku suhtluse korral puudub vahetu tagasiside;lugejal on ainult tekst 7
annaabi.ee 
